Ja ongi uus aasta. 
Kuidagi...märkamatult tuli ta seekord. 31. detsebril ma küll teadvustasin endale, et nüüd aastanumber vist muutub, aga ma ei tundnud seda korralikult. 

Siiamaani ei tunne tegelikult. 

Kunagi varem, kui ma noorem olin, oli aastavahetus ikka väga eriline sündmus...ma tundsin iga oma rakuga kui täpselt kell 12 midagi Muutus. 

Aga eks see tunne jõuab veel tulla. Loodan vähemalt. 

Vahepeal olid jõulud (ülilõbusad, koos "Lapimaa's Next Top Model"iga), meie kontserdid Hobuveskis, aastavahetus ja...eksamid/eksamiteks õppimine. 
Arvasin, et jõuan veel kuskile minna, aga kuna ma ei tundnud end eriti hästi ja õpimaterjalid ning tegemata esseed hingasid kuklasse, pidin sellel aastal Tallinnas uue aasta vastu võtma. 
See kujunes tegelikult väga mõnusaks...ma pole vähemalt viimased 3 aastat oma perega UAd vastu võtnud. Eks oli klassikaline õhtusöök, "Tujurikkuja", valget veini, geniaalseid mõttesähvatusi (pärast järjekordset klaasi: "Ma TEAN! Leidsin praegu täiesti loogilise põhjenduse igasugu jõulu/uusaasta söömaaegade jaoks...see on nagu jääkarud koguvad rasva ja oravad talvevarudeks pähkleid!" XD) ja palju muud. 

Sain õnneks paganate-vanapaganate essee-kirjatöö ka õigeks ajaks valmis. Ma läksin täitsa hoogu seda kirjutades, esimest korda minu esseede ajaloos. Muudkui tuli neid mõtteid ja seoseid...hiljem lugesin teksti üle ja mõtlesin imestusega, et kas tõesti mina kirjutasin selliseid häid lauseid-ideid.

Lugege Neil Gaimani "Ameerika jumalaid" ja Gaimani&Pratchetti "Häid endeid", muide. Soovitan soojalt. Ja külmalt. 

Ja jälle vaimustusin ma loost "Taevateel". See juhtub tegelikult igal talvel...ma kuulan koos kahte lugu - "Taevateel" ja "Sinus endas talv" - ning nendega tuleb mul minu oma väike jõulu-talvetunne.
Sellel aastal muidugi vedas, sest ka pärislund tuli meeletutes kogustes.
Käisin isegi jaapani keele eksamiks õppimise vahepeal tervise ja õppematerjalihulga kiuste väljas. Õues. KELGUTAMAS! *wheeee*
Võtsime Martiniga ette ja läksime KuMu kõrvale suurele mäele ja meil oli meeletult tore. Sõitsime koos tema rauast iidse roolikelguga mäest alla ja saime üpris pikad linad-liud. Kirusime aeglasi suusatajaid, kes teel ees koperdasid, mina sain mitu korda lumes püherdada ja Titanicut mängida. Sai end korralikult ära väsitada...mõned suuremad sinikad sain ka, aga pole midagi, mida hobusepalsam ei raviks XD


Iiigatahes...

Taevateel. Mulle meeldivad selle laulu algsed sõnad, mitte need, mis laulupeo jaoks ümber tehti, et need suvega rohkem kokku sobiks. Talvelauluna on see palju mõjusam. (Kes kuulata tahab, nii seda kui "Sinus endas talve", küsigu minult mp3-e. Need on kuulamist väärt.) Alguses, kui me seda õppisime, tundus see minu jaoks väga ebaloogiliselt kulgeva loona, kuid mingil hetkel käis *klõps* ja ma nägin selle loo Taga peituvat. Umbes nagu ülemhelidega on...et kuuled ühte nooti, kuid selle taga on kumamas veel terve taevatäis, terve avarus.

Taevateel (M. Siimer)

Mõnikord on nõnda seatud, lausa kaotada võid pea,
kõik, mis tuttav, ammu teatud, enam äkki pole hea.
Samaks jääda sa ei saa ja vähem võimalik on veel
elada ükspäinis leivast taevateel.

Mõnikord on nõnda seatud, päevad pimenevad reas,
ajad olla ei tea veatud, häid ja halbu teiste seas.
Kui on mõttetu neid laita, vähem mõttekas on veel
elada ükspäinis leivast taevateel.

Näed on hääbumas üks valgus sinu ümber väljastpoolt,
teine kasvamise algust otsib seestpoolt, tahab hoolt.
Raske vastukaalu leida, vähem tasakaalu veel
elades ükspäinis leivast kui käid taevateel.

Praegu ootamise aeg ja seda lühemaks ei saa,
pole küsida või kaeda, pole muud kui oodata.
Las üks hääl siis hüüda kõrgelt, hääl las hüüda veel ja veel,
ela ainsast õigest leivast taevateel.

Näed, on hääbumas üks valgus sinu ümber väljastpoolt,
teine kasvamise algust otsib seestpoolt, tahab hoolt.
Raske vastukaalu leida, vähem tasakaalu veel
elades ükspäinis leivast kui käid taevateel.

Veni, veni, Emmanuel. 


---

Ma ei mäleta enam, millal see algas, aga mulle meenus oma kentaurivaimustus. No lihtsalt meeldivad need olendid. Võib-olla algas see Ciarast, kes oli mu esimene D&D tegelane ning rajaleidjast kentaur. Igatahes on neis minu jaoks midagi väga ilusat ja võimsat. 

Ning vibulaskjad. Muidugi, vibulaskjad. Ciaral oli/on ka vibu, mida ta kohati vägagi osavalt kasutas. Või äkki...hahaa, Legolas oli ju ka vibupoiss meil XD Sümpaatia vibudega tegelaste suhtes on alles jäänud siiamaani. Nad näevad lihtsalt head välja. 

---

Unenägusid näen ka vahel...kuigi viimasel ajal ma ei viitsi neid eriti üles kirjutada. 
Välja arvatud muidugi see viimane Eriline. Oh, see oli tõeliselt üks Väga Hea Unenägu. *ohkab unistavalt*

See-eest mõtlen ma jälle (liiga?) palju, enne kui magama jään. Mõned ööd tagasi sain näiteks üllatuslikult Elani ja Nira tegelased enda jaoks selgemaks mõelda. Tunnen nüüd, et nad on mulle omasemaks saanud, ma mõistan neid paremini. Ja ongi nii, nagu Kadri ütles...et mõnikord võib tegelases avastada täiesti uusi aspekte, soove, tundeid, mida varem ei näinudki. 

Nendega kehtib sama asi, mis ülemhelidega - vaatad, näed tegelast, kuid tema taga paistab terve maailm. Elaniga on mul nüüd küll nii...selle tüdruku sisse näen nüüd lõpuks selgemalt. Ma Tunnen tema tundeid. Tõesti tahaks saada välja öelda neid asju, mis ma sellesse "selgeksmõtlemise"-faili kirjutasin. Uue Niraga veel sellisel määral mõistmist pole, sest olen teda vähe mänginud ja kui aus olla, erineb ta mõneti täitsa palju vanast, originaal-Nirast. Aga ma püüan ka temaga hakkama saada. Leidsin temas väga huvitava seose, millega niimõndagi seletada ja põhjendada tema käitumist või maailmavaate kujunemist. 

---

Olen viimasel ajal leidnud ka mõned (minu jaoks) väga head j-dramad. "Yukan Club" ja "Tokyo DOGS" kujunesid üllatavalt nauditavateks. Viimases mulle esimest korda Meeldis Oguri Shuni tegelane ja näitlemine, see oli suur võit. Soovitaks TD-d tegelikult...kõigile. Ta on žanrilt politsei(draama?)asi, aga seal on piisavalt ka huumorit, actionit on ka mõnusalt ning pinget hoitakse parajalt. Peaks nüüd end kätte võtma ja dramablogisse hästi-hästi palju kirjutama, et lõpuks kõik oma "nähtud" nimekirjast postidena realiseerida. 

Aah, ja YukanClubis oli veel see GENIAALNE klipp, mis ajab mind iga kord naerma ja teeb tuju paremaks, kui ma väga kurb olen (järeleproovitud!)...lihtsalt ei suuda mitte naerma hakata. Ei tea, kas see on nii ka nendega, kes sarja näinud pole, aga:
Sisu: Väga emotsionaalne Miroku helistab oma politseiülemast isale, olles eelnevalt olnud tunnistajaks väga liigutavale stseenile, kuidas üks teine isa ja poeg omavahel bondisid.

Isa: "Noh, kas juhtus midagi? Ma olen praegu  t ö ö l."
Miroku: "Isa.....ma armastan sind, isa...*kogub end* ...ja (sellepärast) laulan ühe laulu: "Oyaji LOVE" (oyaji=isa). Love...oyaji....see ongi kõik, aitäh."
Telefon: *tuut tuut tuut*
Isa:  "wtf...?"

XD
Ohjumal, see isa viimane ilme on täielik võit.  Täpselt selline nägu, et "Mida kuradit ta suitsetanud oli, kui ta selle telefonikõne tegi?"

Täielik võit on olnud ka viimased paar nädalat kestnud freeleech BakaBT-s. Tänu sellele olen saanud ülipalju igasugu animeid ja mangasid, mis nüüd ilusti dvd-del ja kõvakettal vaatamist-lugemist ootavad. Kui mul nüüd ainult vaba aega ka tekiks....

Millalgi sundisin end lõpuks ära vaatama ka paljuräägitud "The Melancholy of Haruhi Suzumiya".
Sellega seoses on mul vastakad tunded. Üks nendest lugudest, kus süžee, muusika, animatsioon, ülejäänud tegelased on väga head, aga no vat peategelane, see Haruhi võiks end küll tõesti põlema panna. Või õigemini...ta ei meeldi mulle kohe üldse. Vaid ühel korral suutsin ma enam-vähem talutavalt vaadata teda (siis, kui ta kordki midagi head tegi). Mulle ei mahu pähe, kuidas ta saab olla nii egoistlik, bitch ja teistega mitte arvestav. Ning kuna ta on pmst jumal (andke andeks, spoiler), siis peavad kõik üritama teda õnnelikuna hoida, kuna muidu võib ta maailma hoopis hävitada. 
Alleaa, see on täiesti beyond any reason....mul on kahju neist, kelle kogu elu keerleb selle ümber, et selle hullumeelse soovidele vastu tulla. 

Nii. *hingab sügavalt* Nüüd olen ma selle välja öelnud. Ärge mind ära lintšige.
Tegeliklt ootan ma, et äkki teine animehooaeg teeb ta kuidagi mulle talutavamaks-inimlikumaks, aga ei hellita erilisi lootusi. Igaks juhuks. 
Selle peale oli mul rahustav kuulata-vaadata üht päris naljakat videot sellest, kuidas Diktaator-Kyon vihastab Endless Eight süžeeliini peale, kus tegelased 8 friggin episoodi järjest teevad Täpselt Samu Asju. 8 täpselt ühesugust episoodi. Pole ime, et videopildiks "Der Untergang"i klipid valiti.

Ärritumiseks oli eile teisigi põhjuseid. Mina ja tehnika ei sobi absoluutselt kokku. 
Üritasin seadistada oma internetti/arvutit nii, et pääseksin ka kodus ligi andmebaasidele, kust otsida koolitööde jaoks artikleid. Kooli raamatukogus ma sain seda teha, aga mõtlesin, et kui raske see ikka olla saab ka kodus sellist asja üles seada. 
Tuli välja, et see oli üks suur kannatuste rada. 
Minule, kellele arvutitega tegelemine niigi raske ja keeruline on, tundus kogu asi seda jubedam, et instruktsioonid oli kirjutatud eestikeelse operatsioonisüsteemi põhjal, kuid mina kasutan ainult ingliskeelseid. Miuks. 
Lõpuks ei tulnud asjast midagi välja, ma tegin midagi valesti, asjad ei läinud tööle, ma keerasin oma proxyd täitsa metsa, siis viimaks andsin alla ja võtsin kõik tagasi. 
Vahepeal kaalusin arvuti puruks peksmist, trampisin toas ringi ja....tõesti ei suutnud. Kui juba mitmendat korda ei tule välja ja ma loen ja loen ja loen neid instruktsioone ja ikka ei saa aru. 
Kurat, ma tean, et ma loll olen, aga Midagi peaks ju ikka välja tulema. 

Oeh. 
Aga tänu kogu sellele jamale sain ma ühe viimase aja parima tsitaadi:

Mina: *kurdan oma kurba elu tehnikaidioodina*
Aap: "Tahaks nüüd olla see prints valgel läpparil, kes sisse tuleb netikaabli kaudu ja kõik probleemid lahendab :P"

Hahaa, ma leidsin chat loge sirvides ka need:
"Vaimne väsimus? Mis see veel on?"
"I'll go press the reset button of my life"
"Ja veel enne keskööd saab seal olema seitse uppunut."
"Valgus maailma lõpus ja liikuv asfalt."

Näe, mis kõik on olnud.

ShinileGekuleArile: "You know...you're fuckin' awsome!" =)

Muide, varsti suundun ma ka juuksurisse.
Eks vaatame, mis välja tuleb.

Ja ma ootan ikka pikisilmi oma mangasid. Kus nad küll lume sees kinni on selle transpordiaeglusega... ;_;

---

Tegelikult pidi sellest tulema hiigelpost muusika osas. Viimasel ajal on leidunud palju lugusid, mida jagada tahan. Kuid nüüd näib, et see on juba niigi hiigelpost. 

Ohwell. Eks ma siis aastaennustuste-winampi-superhüpertesti veel ei tee. 

Hetkemuusika:

OP movie 7 - "Yurari-song"
Selles on nii seda "vana jaapani muusika"-tunnet kui ka midagi muud. Arvestades seda, et see kõlas siis, kui tegelased sõitsid üle sätendava vee hommikusse sadamasse, kus kalamehed oma võrkude ja ahingutega saaki otsima läksid...

Tenacious D - "Beelzeboss: The Final Showdown"
Quite a humourous little piece. Jack Blacki ja selle teise tüübi hääled sobivad väga hästi kokku. 
"Waaaait, waaaaiiit, waaaait..." ja "If we win, you must take your sorry aaaaaas (väga hea käiguvõtt Blackil siin) back to heeelll.." XD

Cherryland - "Loomulik blondiin"
Selle lingi saatis mulle Hanna. Gaad, ma ei teadnudki, et Eestis sellist tibitümakat tehakse. Esimese kuulamisega mõtlesin, et "Is this for real?"...siis sain aru, et see on nii halb, et see on peaaegu hea. Ja väääääga catchy. Ma ümisesin seda bussis pikalt ja siis ahastasin. 
Kuigi sõnad on (paroodia)geniaalsus:

"Ma olen siin, olen loomulik blondiin
ma olen ehtne ja kõigile ei naerata
Kui valge vein su mõistuse ma viin
Olen siin, su mürk ja piin"


Yoko Kanno - "Flying Teapot"
Cowboy Bebopi soundtrackilt, seega on tegemist puhta muusikakullaga. Mmm. Selline täiuslik relax-lugu, ka sõnades:
"Lay your heart, lay your soul upon my magic carpet..."

Terve Heather Dale'i plaat "The Green Knight", mille ma endale jõuluks Kanadast tellisin. See on täpselt nii hea nagu ma ette kujutasin, ma ei pidanud pettuma. Kahjuks on netis neist üleval vaid mõned minutid näitlikuks kuulamiseks, kui keegi soovib terveid lugusid, siis küsigu minu käest. 
Mul ikka väga vedas, kui sellise fantastilise artisti juurde jõudsin. 

Ja muidugi on Arashil vahepeal uus singel välja tulnud XD
Ei hakka pikalt rääkima. "My Girl" on selline tavaline (või vähemalt mina veel selle võlu ei mõista), "Super Fresh" on natuke parem...
...aga "Tokei jikake no Umbrella" (Clockwork Umbrella) on ohohoo-kui-kaasakiskuv. Alguses meenutas mingit tangot, siis keeras ära, aga sellegipoolest on mõned viisikäigud, mis mulle väga meeldivad (pluss rida, kus kostub nagu lauldaks "smthsmth FRY ME!" XD). Võib-olla sellepärast, et kuidagi kaudselt meenutab see minu absoluutset lemmikut "Cry for You"d. 
Ainuke küsimus on: mida kuradit nad Matsujuni juustega jälle teinud on? Ausõna, mul on tunne, et nad kasutavad teda mingi katseisikuna, et testida mingeid jubedaid soenguid, kuna nad loodavad, et Matsujunile antakse kõik andeks. Aga mina sellist soengut ei tunnista. Blääh.

All Time Low - "Umbrella"
Mingi punkversioon Rhianna loost. Täitsa ok minu meelest, eriti päris lõpu ~10 sekundit. Pluss ta on väga nunnu KyonxMikuru video taustaks. 

Taylor Swift - "I'd Lie"
Ma polegi ammu sellist kantripoppi kuulnud. See Swift pidavat väga kuulus olema nüüd...see on küll esimene lugu, mis ma temalt kuulen, aga mõistan täitsa, miks teismelised tüdrukud (&teised) tema plaate krabavad kui sooje saiu. Mõnus noorusarmastuse-lugu. Ka mul oli kunagi ammu-ammu selline poiss. Nostalgia tuleb peale, tõsiselt. (+ jälle K&M armas video)
Jäi mind kohe kummitama...väga hea on seda ka kaasa laulda. Tüdrukud, see on teile. 

"And I could tell you
His favorite color's green
He loves to argue
Born on the seventeenth
His sister's beautiful
He has his father's eyes
And if you ask me if I love him
...I'd lie
"

Sarah Brightman - "Fleurs du Mal"
Viimaste päevade avastus. Ma pole Brightmani varem peaaegu üldse kuulanud, aga nüüd äkki just see lugu hakkas meeldima. Eks tema lood ongi sellise tumeda armastuse teemadel tavaliselt...või selline mulje on mulle jäänud XD Refrään koos kooriga ja loo teema "Kurja lilled"...kas oli Baudelaire? Koolis igatahes õppisime seda. Huvitav segu prantsuse ja inglise keelest...ma arvasin, et mind häirib see rohkem, aga täitsa  sobiv on. 

Les fleurs du mal
Comme les fleurs du mal
Un amour fatal
Comme les fleurs du mal...


Beyonce "Single Ladies" & "Halo"
Hahahaaa, ma hommikul naersin pikalt, kui taipasin, et tahan just neid lugusid kuulata. Nagu rase naine tahab midagi väha tavatut süüa, tahtsin mina täna hommikul neid mainstream-lugusid, mida tavaliselt üldse ei kuula. Aga mõlemad on väga head lood. 
Terve hommiku tantsisin ja laulsin kaasa, tõsine girl power lugu on see esimene. 
*ümiseb*

"All the single ladies 
Now put your hands up!"

*tõstab käe* XD

Ahjaa....ma lubasin linkida:
Väga Hea ja Odav Raamatupood

http://www.bookdepository.co.uk/ 
(ja kui te selle kaudu lähete -> http://www.bookdepository.co.uk?a_aid=Mirju , siis aitate mind ka natuke  XD)

Tõesti soovitan...normaalsed hinnad ja tasuta kohaletoomine (kulleriga ukseni, eriti mugav).

Ja ongi kõik. Selleks korraks. Ma nüüd lähen ja vaatan oma jaapani keele eksami tulemust. *hingab sügavalt*


(Peaks millalgi lumememme tegema.)

2 Hääl(t) kõrbes:

    Suzumiya oli mul räme idol kunagi. 8D I wanted to be juuust like her.
    (teine season on suht suckfest imho, cba to watch it)

     
    On January 10, 2010 at 11:05 PM Warlock said...

    The Melancholy of Haruhi Suzumiya".
    Suht naljakas minujaoks, aga jah peategelaneoli suht hull :D

     

Blogger Templates by Blog Forum