Teisel pool mind

Sess on läbi. 

Eelneval semestril võtsin 6 ainet.
Suuline&kirjalik kommunikatsioon - Arvestatud
Jaapani keel (poolaastatest)            - Arvestatud (A)
Paganad ja vanapaganad                  - A
Omaeluloolisus jpn kirjanduses       - A
Tarbetekstide tõlge                           - ei tea veel (28ndal saan)
Pandey seminar                                 - ei tea veel (sessi lõpus saan)

Sessi lõpu tähistamiseks vaatasin lõpuks uhkes üksinduses ära jõulukingiks saadud kolme LotRi filmi pikendatud versioonid. Ah, need on ilusad. Kõik need suured lahingustseenid võtavad hinge kinni (rääkimata Viggo Mortensenist, eksole...suurema osa Frodo ja Sami eraseiklustest kerisin julmalt edasi XD).

Olen alati huviga lugenud teiste inimeste unenäokirjeldusi ning mulle tundub, et paljudes on väga lahedalt kokku kirjeldatud erinevaid elemente, mis mingil veidral põhjusel täiesti sobivad. Arvasin, et minul selliseid ei esine, kuid eksisin. Umbes poole aasta tagune lühiunenägu käib täpselt sinna kategooriasse: 

Olin mingi väike rikas tüdruk, mind viidi suure musta läikiva autoga kooli juurde, mis nägi välja nagu ööklubi, tänavalt vaadates meenutas Sin City filmis esinenud maju.  /--/
Pärast Rukiast edukalt kurja vaimu välja ajamist (eepiline Ichigo Vabaduse platsil - lõi kedagi koos Rukia poolt seestatud mõõgaga, karjus, eepiline tõesti) ja A-rühma operatsiooni (algas kuskil kõrge kortermaja korteris, Amy vahetati mingi tüübi vastu kui lunaraha-isik, kui nähti, et muudmoodi olukorda lahendada ei saa - ihuvärvi bodysuit + relvad). Pärast tehti ühes büroohoones tänupidu, et asi õnnestus. Toimusid kõned vms (Rahva Raamatu esindajatelt nt), nägin koolikaaslasi, hakkasin trepil (lahkudes) M.-ga rääkima.

Viimasel ajal  mäletan unenägusid vähe, kuid need, mis meelde jäävad, on väääääga omamoodi. 
4 viimast näiteks.

Esimeses ehitati mõõna ajal ühe troopilise saare lähedale liivaluitele valge ristküliku kujuline restoran, mis oleks toiminud samamoodi ja siis, kui vesi uuesti tõusis (katuseterrassi külge oleks ankurdatud paadid ning oleks saanud klaasakendest merepõhja -mis oli miskipärast rohekas ja suht sogane- vaadata). Hiljem pidime metsast endale toitu leidma mingi ellujäämisürituse käigus ja  mina ei soovinud puust laual olevaid õõvastava välimusega soolikaid lõigata.

Teised 3 unenägu on ühe öö jooksul nähtud. 
Vahetult enne ärkamist nägin ülireaalset situatsiooni, kus ma lamasin oma voodis ja minu ukse taga rääkisid kaks meie majja sisse murdnud varast. Nad lükkasid mu ukse koomale, kui aru said, et keegi seal sees vist magab. Mõtlesin, et see ei saa ju ometi päriselt olla ja arutlesin, mida ma tegema peaks. Lõpuks otsustasin välja hiilida olukorda uurima, sest mind ärritas mõte sellest, et need tüübid kõik meie asjad ära viivad XD Õnneks selgus (kui ma oma toa ukse avasin), et maja on siiski tühi.

Keskmises unes oli samuti tegemist mingi nihkes reaalsusega. Mul oli kodu ja perekond, aga kõik oli kuidagi vale. Mäletan pseudo-köögis seisnud suurt kollast külmkappi ja seda, et võtsin sealt seest hommikusöögiks Jänksi-mustika-jogurtijoogi. Minu "isa" oli vist kunstnik ja mult paluti tema töödele hinnangut. Naeratasin ja ütlesin: "Kõik on väga tore ja ilus...ainult et reaalsustaju su teoses puudub." Mu kuulajate ilmed muutusid. "...sest tegelikult, Tegelikult pole siin mitte miski tõeline." Inimeste näole ilmus mingi hirmu väljendav ilme ja ma tundsin siis, kuidas kogu see vale maailm mu ümber puruneb. Ma olin illusioonist läbi näinud.

Ja viimases....ohohoo. See häiris mind kõige rohkem. Miskipärast oli Saatan ise (kes nägi sellise vanema hõbeda/valgepäise musta mantli ja jalutuskepiga mehe moodi välja...nagu vene sarjaversiooni Meister&Margaritas Woland või Michael Cain või Constantine'ist Saatan) minust huvitatud...või üritas lihtsalt mind hulluks ajada. Toimusid üleloomulikud, täiesti võimatud sündmused, kuid samas teadsin, et need on täiesti reaalsed. Esimest korda nägin Teda, kui kõndisin eemale suurt vanglat meenutavast kivihoonest, kahel pool laiumas sinistes toonides öine linn. Ta kõndis lähemale, vaadates mind oma põhjatult tarkade silmadega, peaaegu valus hakkas...tundsin end kui üks tähtsusetu tera liivakellas. 
Hiljem jooksin hämaralt tänavalt kuskile puumajja, mille teise korruse aknast tagasi välja hüppasin (kuna nägin Teda läbi maja tulemas ja seekord tundsin tõsist hirmu). Millalgi selgus, et kaks mu sõbrannat olid julmalt tapetud (lõhki kistud, kogu korteri seinad verd täis) ja saabus mingi mustades ülikondades clean-up-crew. Mulle meenus lõpuks üks viimane päästev õlekõrs...mingi koht, millest keegi kunagi mulle rääkinud oli...et kui sa tõesti mingis põrgulikus (sõna otseses mõttes) jamas oled, siis mine sinna, seal võidakse saada sind aidata. 
See info osutus kahjuks ekslikuks, kuna sinna minemisega tegin kohutava vea. Vana puust või kivist maja, suure klaasakendega kahepoolse uksega, mille seest paistis vaid pimedus. Kui ukse avasin, lendas mulle vastu kuuma auru pahvak ja keegi tõmbas mu sinna sisse, lämmatavalt kuuma auru sisse, kus ma ei saanud korralikult hingatagi. Tundus, nagu oleks tõesti mingisse põrgu eeskotta astunud. 

See uni tundus isegi mulle äärmiselt kõhe ja häiriv. 

Natuke humoorikamate asjade juurde minnes:
Jõuluks saadud raamatust "Müütilised olendid" leidsin järgmise olendi kirjelduse:

Chichevache - sõnasõnalises tõlkes "nälgiv lehm", on Chauceri mainitud irooniline  elukas, kes sõi ainult vooruslikke naisi ja kannatas seetõttu kroonilise alatoitluse all XD

Poor thing.

***

Sain oma mangad lõpuks kätte! Nüüd naudin "The Cain Series"i 1-5 osa (olen endas ootamatuid sarnasusi leidnud Caini väikse õe Merryweatheriga) ja veel aktiivselt ilmuvat ülilahedat lugu "Dazzle" (Originaalpealkirjaga "Hatenkou Yuugi"). Viimase animeversioon meeldis mulle väga ning see on üks vähestest mangadest, mida kavatsen koguda.  
Taas on valemiks  3 peategelast = 1 neiu ja 2 noormeest, mis minu puhul peaaegu alati töötab, st paelub. Ja ma tahan kogu Rahzeli garderoobi endale, sellel tšikil on lihtsalt niiiiiiii lahedad riided. 

Üks lõbus stseen manga 2. osast:

Rahzel: "...once I have trained enough, it'll be time to begin the spectacular "Rahzel fighting soul legend"! /--/ I could also call it "The legend of bloody Friday"."
Baroqueheat: "Today is Tuesday."
Rahzel: "Shut up! It's FRIDAY in my HEART!"

(mul tekkis kohe seos selle "I did it....in my Heart!"-iga XD)

Sarnastel teemadel edasi minnes tahaksin rääkida veidi ka animetest "Pandora Hearts" ja "The Sacred Blacksmith".  Mõlemad said mulle positiivseteks üllatusteks, kuna mu ootused polnud eriti kõrged, aga nad hakkasid mulle meeldima.

Esimene on väga huvitava ning keerulise süžeega...müsteerium-action-huumor, segatud Alice Imedemaal  -teemaga (nagu kõik asjad viimasel ajal XD), aga see kombinatsioon on WIN. Teine on klassikaline, veidi klišeelik noore kohmaka, kuid vapra rüütlineiu ja veidi kinnise, kuid lahke salapärase sepapoisi (lol XD) seiklustest jutustav lugu. "Pandora" visuaalne pool on parem kui "Blacksmithil", P on igas mõttes veidi "kvaliteetsem", B oli vahelduseks selline lihtne/läbinähtav, kui sellegipoolest minu jaoks nauditav.

"Pandora Hearts" andis mulle ka ühe uue lemmiktegelase. Xerxes Break, tüüp, kes hakkas mulle täiesti vastu tahtmist meeldima. Jumala creepy ja kahtlane (selline magusaarmastajast hull pierrot), aga oi-oi-oi milline mees. Lahedaid tegelasi on teisigi (Sharon, Gilbert ja isegi Oz), kuid tema on see kõige-kõigem. Muidugi ei ole tema taustalugu mingi lillepidu, naljatava näo taga on peidus palju rohkem. 
Ahjaa, ta on täielik Candyman.

***

Heitsin pilgu peale (paljude teiste eeskujul) oma blogi otsingusõnadele. Mõned pärlid:

* gerli padar uisutab - ausalt öeldes ei tea mina ka, kas ta seda oskab või mitte

* jõudeaja võrsed - lugesin läbi, hea raamat oli. "pintslile järgnemise" ehk zuihitsu žanrist, soovitan kõigile.

* üksteisest pimesi me mööda käime - (üks populaarsemaid märksõnu, kusjuures) väga ilus luuletus

* pudelis aed - kahjuks ei oska kasvatada sellist asja

* kes ma olin eelmises elus 20010 - proovige selle küsimuse lahendamiseks äkki ennustaja juurde minna?

* erootiline aap - 0.o ...vat selle peale ei oska mina midagi öelda. ma ei pea sellise suunitlusega blogi. 

* keegi vaatab mind vaim - tunnen kaasa. minul juhtub seda tavaliselt unenägudes

* india eepiline kirjandus - kunagi oli selle kohta loeng, konspekt on mul kuskil alles. minge vikipeediasse

Rääkides üldse blogist...avastasin, et üks mu postitus on muutunud jaapanlaste vestlustoaks. Viimati, kui vaatasin, oli seal 116 kommentaari, peamiselt jaapanikeelsed...mida kuradit?
Ma olen suures segaduses. Ei viitsi nagu neid kõiki tõlkima hakata...aga võib-olla peaks XD

***
Ületasin end ja õppisin lõpuks Matsumoto Jun kanjidega kirjutama =D -> 松本潤
Ülilihtsad märgid on, ma kartsin, et on raskemad. Selle nimega seoses pidasime Shiniga ka ühe huvitava vestluse:

Mirju says: "matsu": puu + Koen'i 'kou' / "moto": hon / "jun": kolm veetilka paremal pool, siis see värava-aida-mon-misiganes kaks osa ja nende vahele kuninga-kanji 
Shin says: mirw...nii ei lähe, nüüd ma pean oguri shuni nime ka pähe õppima
Shin says: 小栗 - little chestnut xD
Mirju says: 松本潤 on Matsumoto Jun
Shin says: Oguri Shuni terve nimi tähendaks nagu little chestnut season o.o
Mirju says: pine tree + book + (kolmandal märgil on mingi elupalju tähendusi) wet/be watered/ profit by /receive benefits /favor/ charm/ steep 
Shin says: book made out of pinetree that fell into ze water (when i was taking a bath)
Mirju says: lol
Mirju says: oot, ikkagi on pine tree + origin/original + see pikk jada, "moto" inimese nimes ei tähenda raamatut
Shin says: the original pinetree was watered
Mirju says: nice XD
Mirju says: a charming original pine tree - oleks minu pakkumine :P
Shin says: idunno.. that pine tree is definitely "receiving benefits"
Mirju says: ei tea kas ma peakski hakkama nüüd teda hellitavalt "männikeseks" kutsuma? 



Kuidagi veider tundub nüüd, kui keegi mind Mirjuks EI kutsu. Kunagi oli see mulle nagu salanimi ja ma tundsin, et (väljaspool peret ja paari lähedast sõpra) inimesed teevad seda kasutades minu üle kuidagi nalja. Siis oli popp olla täiskasvanulikum ja "mirju" ilmselt tundus kuidagi liiga lapse/lihtsameelne...veider. 
Nüüd on hoopis vastupidi. Kui mind täisnimega hüütakse, tundub mulle, et see on kuidagi distantseeritud ja kauge. Et ollakse liigselt formaalsed ja ei soovitagi mind lähemalt tunda.

On ikka imelik, mida aeg nime- või enesetunnetusega teeb.


...mul on vahel tunne, et mul pole õigust olla ei õnnelik ega kurb. Kui olen õnnelik, on süümekad sellest rääkida, sest teised, kellel võib-olla nii hästi ei lähe, võivad sellest kuidagi kurvemaks muutuda...kui olen kurb, siis on tunne, et võrreldes teiste kurbusega on minu isiklik kurbus kuidagi vähemtähtis või -tõeline. Teiste suurem kurbus justkui diskrediteerib minu oma. 

Ja see on täiesti absurdne, ma tean. Selles pole mingit loogikat, ainult mingi twisted allaheitlikkus. Keegi ei saa tulla ette ütlema, mis on ja mis pole kurb, see on iga inimese isiklik asi.  Ma teadvustan, et pole mingit põhjust niimoodi mõelda (minu kainem kaksik/viisik ütleb seda mulle), aga see ei takista mind siiski aeg-ajalt seda tegemast. 

Blaah.  Ära mõtle nii palju. Kuula parem audioraamatuid. 

Aaaaanyways,  midagi tahtsin ma veel öelda.

Hiljuti oli taas mini-Thanaria ehk koosolek-nõupidamine, mida edasi teha. Meie kamp muidugi lõpetas selle eriti dramaatiliselt - Rojan liialdas ja Anko kõndis tema karmide sõnade peale minema, hiljem tuli traditsiooniline Donan-vs-Rojan koos relvade ja muu sarnasega, käiku läksid ka lauanõud ja Teka nuga, Elani püüdis lihtsalt suu kinni hoida, et mitte teiste peale karjuma hakata.

Pärast jätkusid jutuajamised palju rahumeelsemalt, pidasime päris huvitava öise vestluse. 

Õhtu absurd-awsome -momendiks oli hetk, kui istusime tunde hiljem Hanna, Mona, Dani, Aapo ja Gobliniga ümber söögilaua. Mõned jõid teed, Mona kudus, keegi luges lehte, Goblin mängis hambaorgiga.
Mina kuulasin parajasti midagi, mida Aapo ütles, kui kostis kergelt vihisev heli. Ma ei saanud aru, mis toimus, aga kui ma alla vaatasin, istus hambaork, mis enne oli olnud kindlalt Gopsi suus, mu dekoltees. See vist kuidagi lennanud meetri jagu üle laua ja...ma EI tea, kuidas ta sellega hakkama sai, aga see oli lihtsalt nii absurdselt äge, me naersime täiesti hüsteeriliselt. Gops vabandas ja väitis, et tema ei tea, kuidas see juhtus, mina ütlesin talle, et ta ei muretseks. Hiljem kui ta mulle teed tegi, lisasin, et selle hambaorgi-heite eest saab ta sellel õhtul absoluutselt kõik andeks XD


Hetkemuusika:

* Sanji - "In the Great Blue ~Dessert wa kimi~"(The Dessert is you)
Oh, jälle üks lugu, mida kuulates aeglaselt sulada. Sõnad ajavad kohati naerma, aga need on lihtsalt nii Sanji, et sobivad perfektselt. Kujutan teda kuskil hämaralt valgustatud tühjas džässiklubis oma südamedaamile esitamas, kõrval juba kaetud laud hõrgutistega. Ja see, kuidas ta ütleb honey...aaah, see voice actor on ideaalne Sanji JA hea sensuaalse lauluhäälega. 

* Soggy Bottom Boys - "Man of Constant Sorrow" & Dan Tyminski versioon
Vääääga hea laul. Filmist "Oh Brother, Where Art Thou", mis oma huumori ja südamlikkusega võlub isegi selle PV jooksul juba täiesti ära. Ma pole kindel, kas filmiversioonis Clooney seda ise laulab, aga see oleks lahe. Filmiversioon on veidi aeglasem kui aluseks võetud Dan Tyminski & bandi versioon, aga mõlemad on nauditavad. Ma ei teagi, mis žanr see on, mingi kantrisugemetega asi...bluegrass äkki? Vennake raudselt oskaks hetkega öelda. 

For I'm bound to ride that northern railroad...

* Ishikawa Chiaki - "Utsukushikereba sore de ii" (If it is beautiful, that is all that matters)
Hanna vaimustus sellest loost...oli vist ühe anime (Simoun?) introlugu. Nüüd olen ka mina leidnud, et sellel on väga ilus harmoonia ja mitmehäälsus. Äkki laulame seda koos millalgi. Hoiatan, selle PVs on veidi yuri-teemat, nagu animes, aga mitte midagi hardcore'i.  

*AMV: Hikaru&Kaoru - "Sexy Back"
Midagi Gekule XD Hahahaaa...see oli lihtsalt liiga vastupandamatu. Muidu ma härra Puujärve ei kuulaks, aga antud (suht närviajav) lugu sobib Hikarule ja Kaorule nagu valatult ('cause these boys are just too hot). H&K are bringing sexy back...for all the fangirls IRL and in OHHC. 

*Christina Aguilera - "The Candyman"
Miskipärast avastan ma Christina lugusid alati umbes mõned aastad pärast nende ilmumist. Ja satun üksinda vaimustusse. Algas kõik ühest Break'i fanvideost, hiljem avastasin, et selle laulu päris PV ja üldse sõnad on suht kinkyd...aga mis sest XD Leidsin ka selle looga Devil May Cry teemalise tribute video for Dante's smexyness (oooojaaaa, need musklid XD + vahepeal on päris hea lip sync). Ja kujutage ette, ka Negi Springfieldile Negimast sobib see lugu ülihästi :P Armastan selle naise ülivõimsat häält. 

He's a one stop shop, makes my cherry pop
He's a sweet talkin' sugar-coated candyman

Oh! Ja uisuvõistluste teemal leidsin ka ühe VAIMUSTAVA video  - mingi jaapani uisuvõistlus, kus üks väga lahe tüdruk tantsib-uisutab "Candyman"i järgi. No mul kukkus suu lahti, kui seda nägin. See sära, need rasked pöörded ja hüpped...lihtsalt super. 


Lõpetuseks mõned seksikad metal-vocaloidid:

Terve Hagane pere (suurem versioon)

Minu isikliku ilastusfaktoriga Hagane Gakupo (suurem versioon)

...ja muidugi Hugo Weaving XD