Teisel pool mind

Hola, kallikesed.

Täna oli mõnus rahulik hommik. Hommikud ongi enamjaolt mõnusalt rahulikud, suurem osa inimestest on tööle või kooli läinud, tavaliselt ainult mina ja Oozuchi, kes on just öövahetusest tulnud, siiberdame ringi. Ja vahel Deguchi ka, jumal teab mis kella ajal tal kõik oma baitod on XD

Õhtul pidi olema suur punane kuu ("Verekuu") tänu mingile varjutusele, aga mina ei näinud siin hoolimata selgest taevast isegi kuusirbikest. Kahju.

Kell 12:15 oli Gloag-sensei Inglise keele laagri teemaline kokkusaamine, kus pmst täitsime mingi miljon ankeeti ning andsime oma id-kaardid ja passid Mariko-sanile Sendaisse kaasa võtmiseks (et ta saaks meile kõigile tööload seal teha). Edasi tuiskasin korraks Kikuchi-sensei juurde, et alandlikult vabandada ja öelda, et ma ikkagi tema loengut ei võta, lohutuseks andsin talle eestist toodud martsipanibatooni.

Nüüdseks on uus ülikoolisemester siin täies hoos, õpilasi liigub ülikooli juures ringi palju rohkem kui enne...ja ma pole kindel, kas ma sellega kunagi ära harjun XD Andsin täna ära oma ainetesse registreerimise ankeedi, kokku võtan seekord neli ainet pluss magistritöö juhendamistunni. Üldiselt olen oma tunniplaaniga rahul, ainult üks asi võiks olla teistmoodi.
Esmaspäeval võtan Glinda-sensei filmiloengut. Seal peab lõpus tegema ettekande mõnest populaarsest kangelasest või episoodist ja kuna ma kahjuks Abe no Seimei teema eelmisel korral juba ära tegin, peab seekord midagi muud välja mõtlema. Praegu kahtlen kolme variandi vahel: 1) Sanada Yukimura (Sõdivate Riikide Ajajärgu kuulus sõdalane), 2) Date Masamune (16-17. sajandi piirkondlik sõjapealik) ja 3) Shinsengumi (19. sajandil Bakufu-valitsuse moodustatud eriline korravalveüksus). Õnneks peaks kõigist neist olema piisavalt infot, et nii ettekanne kui ka käsileht tehtud saaks.
Kolmapäeviti toimub Yu-sensei jaapani kultuuri loeng, neljapäeval lähen kultuurikommunikatsiooni-loengusse, juhendamistundi ja lauamänguringi. Alguses arvasin, et mul jäävad teisipäevad ja reeded vabaks, aga ühe viimase minuti muutuse pärast on mul teisipäeval üks loeng, mis oleks pidanud toimuma esmaspäeviti. Kui esmaspäeval pärast pikka ringijooksmist (sest mulle öeldi vale ruumi nimi ja koht) Irwin-sensei Traditsioonilise keelelingvistika seminari jõudsin, oli ruum pime ja kedagi polnud. Sensei kabinetti kiigates sain teada, et seminariaeg on muudetud hoopis teisipäevaks ja et ma peaks lugema järgmiseks nädalaks läbi 200 lehekülge õpikuteksti. Nojah, olgu siis nii.

Täna oli jälle Yu-sensei jaapani kultuuri sissejuhatuse loeng, mis seekord viis meid ühte lähedalasuvasse templisse teetseremooniale (ja mulle ei jää ikkagi selle templi nimi meelde, ükskõik kui palju kordi ma seda kuulen XD).
Eelmisel korral käisime vanas prefektuurivalitsuse hoones Bunshokan'is, kus on ajaloomuuseum. Olin seal varem ka käinud, aga seekord toimus majas samaaegselt ka Yamagata kunstibiennaal, nagu oma majakaaslaselt Morimunelt kuulsin. Päris huvitavad eksponaadid olid, alates laste joonistatud "värava"-teemalistest piltidest ja lae all rippuvatest leivatükkidest kuni koolilaste fotode ja turismilugudeni.
Aga nagu öeldud, täna oli teetseremoonia, kus meid ootasid 4 kimonodes vanaprouat ja üks vanem teemeister.


Kuna meid oli suhteliselt palju, jagati klass kaheks grupiks, üks jaapani keele oskajatele ja teine peamiselt inglise keelt rääkivatele õpilastele. Minu üllatuseks palus Yu-sensei mul hakata ingliskeelsele grupile teemeistri juttu tõlkima. Teemeister rääkis, et kuna praegu on sügis ja täiskuu-aeg, on ruum kaunistatud vastavalt ja maiustused jänesekujulised. Jaapanis on nimelt legend, et Kuu peal elab jänes, kes seal mochi't (selline kleepuv pehme mass) tambib. Ja maiustused olidki päriselt jänkukujulised!


Seekord saime teed ka juurde küsida ja ise seda segada, teemeister seletas, et kuigi vesi ja teepulber on sama, varieerub iga inimese tehtud tee, kuna täpne segamisviis on igaühel erinev. Seetõttu pidi ka tema tee olema magus, sest on seda juba 50 aastat teinud, samas kui meie, algajate tee oli suhteliselt kibe.
Teine tunni osa oli teemaja ekskursioon. Tõlkisin kõik enam-vähem arusaadavalt, ainult paar spetsiifilist terminit ei tulnud meelde. Pearuumis rippus suur pildirull, kus peal oli templitädi sõnade järgi "mutant-kilpkonn". Jup. Esiosa kilpkonn, taguots sulgedes nagu linnul. Pidi head õnne tooma. Kuna nii palju asju pildil oli seotud hea õnnega, korraldatakse seal ruumis ka abielutseremooniaid. Nüüd ma siis tean, miks Yu-sensei alati kimonokandmisel innustab neid "pulmapilte" tegema - ta lihtsalt tahab, et meil palju head õnne oleks XD


Õnneks olen jõudnud ka oma magistritöö tõlkeosa edasi teha, olen mitu päeva sellele pühendanud ja tunne on päris hea. Nüüd on mul tänu Nako-sensei antud raamatutele ka palju rohkem viitematerjali, aga põhitekstidena kasutan ikka neid, mida enne, muidu läheksin eri tekstivariantide rohkusest hulluks.

Septembri lõpuks jõudsin veel kokku saada Zachiga, kellega siin eelmisel korral koos vahetusõpilaseks olin. Nüüd õpetab ta Yamagatas jaapanlastele inglise keelt, tegelikult on ta seda teinud juba viimased paar aastat. Zach viis mu ühte Himalaya-nimelisse kohvikusse, mis pidi olema siinne põhiline välismaalaste pidutsemiskoht....ja see on minu kodumajast pmst üle tee. Eks ma siis nüüd tean, mikspärast väljas sageli õhtuti lärmakas on XD Istusime ja rääkisime pmst 3 tundi maailmast, elust ja inimestest, viisime üksteist oma tegemistega kurssi, meenutasime vanu aegu ja klatšisime. Vahel kulub eluterve klatš marjaks ära. Kokkuvõttes leidsime, et peame koos veel mitmeid asju tegema, näiteks Kääbiku kolmandat filmi vaatama minema, tegema Dr. Who vaatamise maratoni ning käima ilusaid looduspilte tegemas.

Vahepeal kohtusin korralikult ka salapärase Iigata-san'iga, kellega ükskord kooli minnes ainult "itterasshai/ittekimasu" (öeldakse kodust lahkumisel, umbes "ma siis lähen" - "head teed" vms) vahetasime. Ta töötab ehitusfirmas, enne käis ehituseriala ülikoolis õppimas ja oli aasta Taanis vahetusõpilaseks.

Tegelikult sain mõndadest oma majakaaslastest ka pildi (Yuriko lahkumise õhtust):
(vasakult paremale: Oozuchi, Deguchi, Yuriko, Semi, Hitomi ja mina)


Ja kui ma juba piltideni jõudsin, siis:

Minu tuba alguses

Ja praegu

Näeb päris hubane välja, eks =)

Oo, ja veel tahtsin rääkida lauamänguringist! See oli nii tore =D Eelmisel neljapäeval läksin vaatasin järgi, kas on seda aega väärt ja leidsin, et küll ja veel. See toimus ühes kõrvalisemas hoones ja kui kohale jõudsin, oli seal kokku 4 inimest. Hiljem liitus ka Gloag-sensei ja tuli veel õpilasi juurde, mõned vahetusõpilased ja jaapanlasi ka. Mängisime väga erinevaid mänge, esimene oli üks kaardimäng, kus igaüks sai teatud arvu kaarte ja kõik pidid korraga ühe mängu panema - kõrgem arv võitis häid kaarte ja madalaim sai miinuspunktidega kaarte. Järgmiseks üks juveelimäng, kus sai juveelidega teisi juveele tootvaid kaarte osta. Hiljem mängisime veel ühte dungeon-mängu, kus tuli koletisi koopasse panna või endale võtta, aga siis tuli laua keskelt võtta ka mõni kasulik asi ära...ja kui kõik peale ühe olid passinud, siis pid viimane minema koopasse võitlema nende esemete abil, mis keskele alles jäid. Ja viimane oli Kobayakawa, natuke pokkerit meenutav kaardimäng, kus olid ka hõbedased mündid panustena.
Kui ma poole seitsme paiku end minekule hakkasin sättima, tuli sensei kaasa ja küsis tee peal, miks ma nii vara minema pidin. Ütlesin, et lähen koju magama, sest mul tuleb kell üks öösel kohaliku aja järgi läbi skaibi dnd-mäng. Ja oi kui kadeda näoga sensei siis oli XD
Ta küsis, mis kampaaniat, mis maailma-settingut me mängime ja oli ühtaegu väga vaimustunud ja väga kadeda näoga. Kodus üritasin pärast paari skaibi-vestlust veel paar tundi magada....mis muidugi ei õnnestunud, aga ma ilmselt tegin rekordi veidrate magamisasendite arvu suhtes. Firefly dnd möödus toredalt (kuni kella viieni hommikul), väga hea, et seda enam-vähem rahuldavalt niimoodi läbi interneti teha saab.


Ja lõpetuseks veel veidi tähelepanekuid:

*Sõitsin mõned päevad tagasi oma vanast ühikast mööda, selle aias kasvavad praegu ühel puul suured ilusad granaatõunad. Appi, kuidas neid süüa tahaks...

*Otsustasin üles otsida ka väikse armsa odava juurviljapoe, kus eelmisel korral regulaarselt käisin. Õnneks oli see täpselt samas kohas, isegi seda pidav vana abielupaar nägi välja, nagu nad oleksidki seal istunud terve 4 aastat vahepeal.

*Õnnistatud olgu see inimene, kes leiutas kartulikoorija. Siin majas ei leidu ühtegi väikest nuga, mis oleks sobilik kartulite koorimiseks, õnneks aga leidsin ühe punast värvi koorjia. See tegi söögivalmistamise palju lihtsamaks.

*Lupicia teepoes on veel minu lemmikteed (greipfruudi-roheline)!!!! *taevased inglikoorid*

*Arvutimäng "Long Live the Queen" on päris ohtlik XD Põhimõtteliselt on tegu intriigimänguga, kus peab olema printsess, kes pärast oma ema salapärast surma on sunnitud õppima valitsemist ja muud sellega seotut. Konks on selles, et kroonimiseni ellu jääda pole üldsegi lihtne, arvestades, et printsessi elu kallale kipuvad kõik alates vihasest lihtrahvast ja poliitilistest vastastest tema oma perekonnaliikmeteni. Kuna võimalusi surma saada on suhteliselt palju ning vaese printsess Elodie oskused pannakse igal sammul proovile, on mäng raskem kui ma arvasin. Aga võib-olla just seetõttu tekitabki "Long Live the Queen" parajat hasarti.

*Ma tahan endale joogamatti. Siis saan oma toas hakata kõhulihaseid ja kätekõverdusi ja muid kehalisi harjutusi tegema. Kahjuks pole siiamaani kuskilt leidnud, järgmine lootus n Yamazawa juures olev Seria-nimeline saja-jeeni-pood.

*Tuli ära ka esimene tänaval järgi hüüdmine. Teel postkontorisse sõitsid mingid koolipoisid ratastel mööda ja hakkasid hüüdma a la "Hey Girl!" ja "You're so cute!" XD

*Nähtavasti on siin toore porgandi söömine väga ebatavaline. Hitomil pidid hämmeldusest peaaegu silmad peast kukkuma, kui mind ükskord köögis porgandit järamas nägi.

*Ja natuke TMI-d ka...siin on kõik nunnu, isegi naiste hügieenitooted. Sattusin mingi eriti jaburale, suure Rilakkuma pildiga sidemetepakile, mis nägi välja, nagu varustaks tervet tüdrukuteklubi üheks kuuks, aga tegelikult sisaldas ainult umbes 14 asja.

*Üleeile oli ilge sadu terve päeva, mu lagunevad tossud said läbimärjaks ja pidin salaja Kudo ukse juurest koridorist vihmavarju ära virutama, et kooli jõuda.

*Semi oskab väga hästi küüsi lakkida, ma arvan, et võtangi ta nüüd oma siinseks küünetehnikuks XD

*Säästan oma kummikarude-pakki nagu viimset varandust.

*Püüan nüüd juua enne magamaminekut kummeliteed (siin maksab väike pakk seda peaaegu 3 eurot), see pidi rahustama ja tooma hea une. Eks me näe.

~~

Tahaks täiega minna "Lupin III" filmi kinno vaatama, aga hetkel pole leidnud kedagi, kes kaasa tahaks tulla. Sadness D:
See on ühe klassikalise anime järgi tehtud, peategelaseks on meistervaras Arsene Lupin, tema kaaslasteks täpsuslaskur Jigen, samurai Goemon ja femme fatale Fujiko. Kõik tundub olevat paigas, alates ikoonilisest kollasest põrnika-autost kuni Lupinit igavesti jahtiva jabura inspektor Zenigatani. Treiler näeb ikka niiiiii lahe välja... Ja Oguri Shun on peaosas, ihihiii.

Aga nüüd on uneaeg, seega oyasumi~

Nüüdseks olen juba natuke rohkem siinsesse keskkonda sobitunud. Esmaspäeval käisime Rinaga lõpuks ometi mööblipoodides mulle tooli ja lauda otsimas ning pärast mitmeid second-hand poode leidsime ka ühe suhteliselt odava uue mööbli poe. Ja sealt saingi endale pisikese klapplaua, pisikese klapptooli ja mitte nii pisikese (aga see-eest pikliku) peegli. Mööbli kokkupanekuks ja üles seadmiseks läks veidi üle tunni, umbes 90% ajast läks peegli peale, sest seal tuli tegelikult ka mutreid sisse keerata ning asju külge kruvida. Alguses panin rattad veidi valesti otsa ning pidin uuesti alustama, aga istusin hambad ristis rätsepaistes toa põrandal ja tegin selle lõpuks ära. Laua otsustasin panna ukse ja öökapi vahele, sest suure laheda impro-plaadilaua liigutamine tundus natuke tarbetu.

Esimese öö (vastu 19ndat) veetsin iga paari tunni tagant üles ärgates, kas mingi majast kostva heli peale või paranoiast, et olen sisse maganud. Trepi juurest paistis valgus mulle läbi klaasukse kohe tuppa, seega ei saanud täielikus pimeduses magada, aga nüüd olen sellega enam-vähem ära harjunud.

Jaapani keelegrupi määramise test kohe päev pärast Jaapanisse jõudmist läks...huvitavalt. Kanji-märkide lugemisosa polnud eriti raske ning andis mulle natuke valelootust, et asi võib isegi õnneks minna, aga kirjutamisosa tõi mind maa peale tagasi. Ma ei liialda, kui ütlen, et olin ahastuses enda võimetuse üle õigeid kanjisid meelde tuletada. Isegi lihtsad sõnad nagu "informatsioon"...issand kui halvasti ma end tundsin. See on see tehnika-ajastu, kui peamine suhtlus toimub arvutis ja seal saab õiged märgid panna automaatselt. Edasi tuli grammatika ja lausestuse kontroll ning hiljem päeva jooksul olid ka intervjuud. Üldiselt läks hästi, tasemelt paigutati mind kõige kõrgemasse edasijõudnute gruppi.

Tore on veel see, et MA SAIN STIPENDIUMI!!! See võttis suure koorma õlgadelt, ma ei tea, mida oleks pidanud tegema, kui miskipärast sellest ilma oleks jäänud. Ja Yu-sensei kirjutab välisõpilaste kõnevõistluse kohta raamatut, kus ka minu sissekanne sees. Hurraa =D

Vahepeal jagas Gloag-sensei (inglane, kes Eestis ka käis Yamagata delegatsiooniga, tema vastutab Yamagata üliõpilaste välismaale saatmise eest) meile lendlehti inglise keelega seotud tegevuste kohta. Ta otsis vabatahtlikke osa võtma inglise keele laagrist (25-26 oktoober, ööbimisega reis Zao mäele ja loodetavasti ka onsenisse/kuumaveeallikale) ja mõnest inglise keele päevast, kus on vaja, et keegi jaapanlastega inglise keelt räägiks. Kõige parem osa asja juures oli märge "tasustatud töö". No muidugi võtan sellest osa. Lisaks on Gloag-sensei ka kooli lauamänguringi eestvedaja, sinna tahan kindlasti minna, kui aega on. Mõelda vaid, et nii kiiresti leidsin oma hobile vastava jätku. Küsisin Gloag-senseilt ka magicu-kaardimängu kohta ning ta oli väga üllatunud, et ma sellise asjaga tegelen, kuid lubas sellegipoolest ka oma kaardid üles otsida.

Kooliasjade koha pealt...on olnud nii tõususid kui mõõnasid. Mul on olnud tunne, et hakkan kohe nutma ja tahan koju tagasi tulla, sest asjad ei lähe üldse nii nagu peaksid, samas on veel lootusekiiri, et võin lõpuks enam-vähem sobiva tulemuse saavutada. Peamine mure on, et saaksin piisavalt aega pühendada oma magistritööle. Kui aga ma pean kindlasti võtma mingeid raskeid aineid, siis ei jää selleks üldse võimalustki. Praegu olen suutnud nimekirja taandada neljale ainele (lisaks konsultatsioonid juhendajaga), kuid ühe osas pean endiselt läbirääkimisi pidama.

Esmaspäeval võtan ilmselt ühe JSP (Japanese Studies Program)-tunni, 14:40 algava "Popular Japanese History", mis on pmst tüüpiline Glinda-sensei tund, et vaatame filme, diskuteerime ja lõpuks on ingliskeelne presentatsioon. Selline enam-vähem lihtne aine, mis täidab ära ühe JSP-lahtri. Tahtsin tegelikult sellel päeval toimuvat teist JSP-tundi (klassikalise jaapani keele tõlkimine) võtta, aga see on ühe keelelingvistilise magistriainega samal ajal ;_; Oleks nende JSP-ainete järjekord teine, poleks mingit probleemi.
Selle filmiloenguga samal ajal on tegelikult edasijõudnute jaapani keele lugemistund, aga 1) see annab ainult ühe ainepunkti, 2) selle jaoks peaksin eraldi lugemisõpiku ostma ja 3) selle lõpus on mingi eksam. Üldse on mul tunne, et kui ma saan sellise tunniplaani teha, nagu tahan, ei võta ma üldse jaapani keele õppimise aineid. Esiteks pole nad ükski tegelikult magistriaine, teiseks kattuvad nad teiste ainetega, mida võtta tahan, kolmandaks annavad nad kõik ainult 1 ainepunkti ja neljandaks on mõned neist päevadel, mis ma tahtsin vabaks jätta endale magistritööga tegelemise ajaks.
Esmaspäeva teiseks loenguks võtan ilmselt 16:20 algava "Special Seminar in Historical Linguistics", mis on magistriaine ja annab 2 ainepunkti. Selle õppejõuks on Irwin-sensei, kes on vist inglane, aga ta jaapani keel pidid väga hea olema. Arvan, et sellest ainest võib tõlkimisel kasu olla.
Ja kolmapäeval kell 14:40-17:50 (umbes) on kõige toredam loeng, JSP "Sissejuhatus jaapani kultuuri II", kus teeme jaapani kultuuriga seotud asju, näiteks käime templis, kuumaveeallikal, kanname kimonot jne. Võtsin seda eelmisel korral ja väga tore oli. Seekord tahab Yu-sensei mind oma assistendiks, sest õpilasi, kes seda ainet võtta tahavad, on ilmselt väga palju ja nende haldamisega on natuke tegemist. Aine annab 2 punkti ja lõpus tuleb teha ettekandelaadne toode.

Neljanda loengu asjus olen veel kahtleval seisukohal täna käisin magistritele mõeldud Jaapani vanema ajaloo ja kultuuri seminaris, kus on peale minu ainult üks tüdruk veel, aga sealne lugemismaterjal käib mulle vist natuke üle jõu. Või õigemini läheb selle peale väga palju aega. Loodan, et saan selle asendada Glinda-sensei kultuurikommunikatsiooni loenguga, kus on vahetusõpilased ja jaapanlased koos, nii saan oma siinoldud aja jooksul natuke ka siinsete tudengite harimisse panustada.


Minu magistritöö teema juhendajaks on siin Jaapani vanema kirjanduse asjatundja Nako-sensei. Juba kaugelt on näha tema kabinetist paistvad suured raamatuvirnad, mis väiksesse kontorisse peaaegu ära ei mahugi. Esmakohtumisel ilmus raamatuvirnade vahelt lühikest kasvu jaapani vanamees, kes palus mul istet võtta. Aga kuna ruumi eriti polnud, pidingi oma tooliga istuma toa ühes otsas ja tema natuke teises otsas ning rääkisime mööda väikest koridori, mis raamatute ja riiulite vahele moodustus. Tema jutt hüples teemade vahel nagu väga segaduses keksumängija ning ta vabandas ka selle eest, aga üldiselt tundus, et talle jäi minust hea mulje. See sensei on nagu mingi....naerev buddha kuju, ausõna, selline ümmargune, lühike ja kissis silmadega. Kuna Nako-sensei läheb kevadel pensionile, siis üritab ta õpilastele sokutada nii palju raamatuid, kui saab, mis tähendab, et võib-olla tuleb mul ikkagi hakata raamatuid postiga koju saatma.

Tee kooli ja tagasi on päris ilus. Siin on majade vahel suhteliselt kitsad praod, aga neisse piiludes võib leida ootamatult ilusaid asju. Ja ühes majas elab väike armas vanatädi, kes istub vahel väljas ja ütleb möödujatele "Tere!". Ükskord möödusin temast kolm korda ja iga kord naeratasime-tervitasime. Viimasel korral ütlesin, et "Tere, see olen jälle mina!" XD

Korteriasjad on enam-vähem aetud. Kohtusin maakleriga, kes üllatuslikult on ainult veidi minust vanem noormees ning ta seletas mulle lepingu ja asjaajamisega seotut. Nüüdseks olen saanud ülikoolist vastavad templid, liitunud välisõpilaste kindlustusprogrammiga ning jäänud on vaid lepingutele majaomaniku templite hankimine. Maakler Sato-san peaks reedel läbi tulema, siis loodetavasti on sellega kõik.

Peamiselt on minuga linnavalitsuses, pangas, telefonikaardi-jahil ja muudes tähtsates kohtades käinud kaasas üks vabatahtlik tuutori-noormees. Ta eesnimi on Saishuu ja kuna ma ei teadnud, mis kanjidega seda täpselt kirjutada, oli esimene sõna, mis mulle selle hääldusega meelde tuli "kõige viimane". "Kõige viimane"-san XD
Ta on kolmanda aasta üliõpilane, talle meeldib mägironimine ja ta kuulub keion-bu'sse ehk kergmuusikaringi, kus mängib elektrikitarri (kuigi oskab natuke ka akustilist mängida). Saishuu kodu on kuskil suht maapiirkonnas, sest seal peetakse kanu ja mingeid muid elukaid, kunagi olid neil söögi tarbeks ka jänesed. Muusikastiilidest meeldib talle kõige rohkem metal ja sellega seoses ka ameerika bänd Lamb of God.
Kõige üllatavam asi aga, mis tema kohta teada sain, oli see, et ta mängib tabletop rpg-sid ehk laua-rollimänge. Kui ütlesin, et ise D&D'd mängin, selgus, et ta on sellest küll kuulnud, aga ise eelistab teist. Küsisin missugust ja ta ütles umbes "kurobukuro". Arvasin, et see on mingi kohalik setting ja palusin tal seda korrata, mõeldes, et mis kotiga küll tegu on (fukuro = kott). Saishuu-kun ütles nime uuesti ja kui ma ikka veel mõistmatut nägu tegin, täpsustas ta, et see on õudus-žanrist. Palusin tal see mulle paberile kirjutada ja...välja tuli, et see, mida ta mängib, on ei miski muu kui Call of Ctulhu XD Ehehee.

Nüüd natuke teistest vahetusõpilastest. Siin on hästi palju Aasiast ja Indoneesiast pärit inimesi, läänest tulnuid ei tundu nii rohkelt olevat. Eestile lähedastest maadest on siin seekord Soomest pärit Milla (kes tahab kindlasti ainult jaapani keeles rääkida, alguses tundus see natuke veider, aga nüüd olen ära harjunud), Leedust pärit Ed ja kaks läti tüdrukut. Üldiselt tundub mulle aga, et kõige lahedam välisõpilaste-aasta Yamagata ülikoolis üldse oli ikka siis, kui mina siin olin XD Inimesed tundusid toredamad, ilmselt siis sattus suur hulk isiksusi ka kokku.


Eelmisel reedel tegin endale suure potitäie hautist, millest jätkus lausa neljaks päevaks, kuigi enda tervise huvides ma viimasel päeval seda enam ei tarbinud. Pean ilmselt hakkama täpsemalt toidukoguseid arvutama, muidu vaaritan siin iga päev neljase perekonna jagu süüa XD

Veel tähelepanekuid:
* Müstiline heli (piip-piip, pi-pi-piip), mida ma väljast kuulsin esimesel hommikul, on lähima ülekäiguraja pimedate-signaal.
* Linnavalitsuse kõrval asuv hoone oli eelminegi kord ehitusjärgus. Samas on aga Nanokamahchi tänavale kerkinud mingid müstilised kõrged kortermajad.
* Kell pool 2 teisipäeval on nähtavasti supermarketid inimesi täis.

Ja naljakas seik ühismaja-elust: Läksin ühel päeval kööki ja avastasin, et Oozuchi, Deguchi ja üks Deguchi sõber istuvad seal ja joovad õlut...kell pool 1 pühapäeva hommikul. Nad olid kolme peale juba umbes 10 purgitäit manustatud. Küsisin, mis kellast nad juba seal on ja Oozuchi ütles, et umbes 11-st, tema tuli hommmikul öisest vahetusest töölt ja teised...lihtsalt kinda liitusid. Nojah, eks ka nii saab elada.


Nüüd aga on aeg magama minna. Loodetavasti on homme parem päev, hoidke mulle pöidlaid-varbaid, et saaksin oma tunniplaaniga asjad korda.

Olge tublid =)