Harder, better, faster, stronger
Thursday, July 8, 2010 by Mirju
Üle kuu aja on möödunud väga kiiresti. Vahepeal on ka päris palju juhtunud, seetõttu tuleb sellest ka ilmselt üks hiigelpost, aga ma ei kavatse seda lühendama või mitmeks lõikama ka hakata.
Peaks vist alustama juba juuni algusest. Viimane sissekanne on tehtud enne Saksamaa-reisi, seega oleks aeg teha kokkuvõte ka sellest.
Väga õnnestunud päevad minu meelest: sai palju lauda, nalja teha, huvitavaid ja kauneid kohti külastada ning unustada hetkeks kõik muu. Teise juuni hommikul plaanisin tõusta kell 3.45 ja vaikselt lennujaama hiilida, kuid seda mul teha ei lastud. Täpselt kell 3.40 lauldi mind ema ja isa poolt üles. Väga kummastav, aga armas kogemus. Nii varast üleslaulmist ilmselt pole ega tule ka.
Järgmine üllatus tuli lennujaamas (kuhu me sõitsime koos Saluga ja väga kahtlase punase märkideta takso peale saime). Sel hetkel, kui ma uksest sisse astusin, lauldi mulle üle hommikuse lennujaama kõlavat sünnalaulu. Väga nunnu. "Ja sünnipäevaks saad sa....reisi Saksamaale!" xD
Päeva nali oli ilmselt see, kuidas Salult (siis, kui ta lõpuks turvaväravateni jõudis) küsiti, mis tal on suures neljakandilises kotis, mille ta käsipagasisse võtta tahtis. Salu mõtles ja avastas siis, et seal on ka kirves. Mis on metallist. Muidugi ei tahetud seda läbi lasta, ükskõik kui kaua ta seletas, et see on tähtis muusikainstrument, Tormise oma ja puha...õnneks läksid mõned meist hilisema lennuga, nii et ta sai selle nende pagasisse sokutada.
Hamburg oli megailus linn. Külastasime raekoda, sõitsime mööda jõeäärt ja imetlesime uhkeid maju ja rohelust. Muide, Hamburg on kõige suurema miljonäride arvuga linn maailmas.
Ööbisime ühes hotellis, mis asus üsna kesklinna lähedal ning polnud väga kaugel ka koolist, kus esinesime ja workshop'i tegime. Tutvusime ühe kohaliku positekooriga, kes spetsiaalselt projekti "Young ClassiX" raames kokku pandud. Teise päeva õhtul oli meil nendega ka mingi afteka moodi asi, lõimumine ja muu värk. Tõestust leidis fakt, et sakslased ei räägi väga palju inglise keelt. Poisid tahtsid väga suhelda, aga kuna meie koorist oskasid vähesed saksa keelt, siis asi just kõige paremni ei sujunud. Kuid siis, kui meie laua tüübid teada said, et mina saksa keelt oskan, lendasid nad parvena peale. Mul oli raskusi kõikidele küsimustele läbisegi vastamisega, ei teadnud, kellele nüüd kõige rohkem tähelepanu pöörama pean. Tore oli kuulda kommentaari, et mu saksa keel on (hoolimata minu väitest, et minimaalselt praktikat saanud olen) väga hea ja ilma igasuguse aktsendita. Egolaks, whee!
Sain käia ka Hamburgi suurimates raamatupoodides. Samal ajal kui teised tüdrukud riideid, kingi, meiki ja sarnast ostma tormasid, oli minul ainult üks siht: raamatupood xD Õnneks leidsin sealt ka mõned sobivad mangad, millega väga rahul olen. (Demon Diary vol 5, Pet Shop of Horrors vol 3, Samurai Deeper Kyo vol 7 ja Kaori Yuki uus sari "The Royal Doll (Guignol) Orchestra")
Teise päeva õhtul öeldi meile, et peame vara magama minema, kuna järgmisel hommikul pidime vara Berliini poole sõitma hakkama. Seda me plaanisime, kuid *dun dun dun*....me polnud arvestanud, et toa telekast (vist itaalia kanalilt RaiUno) tuli midagi väga kummastavat. Mina, Liliane ja Evelin vaatasime alguses "wtf?"-ilmel seda veidrat üllitist, kuid see haaras meid täielikult endasse.
Kõigepealt vaatasime, et oli mingi suur lava, orkester ja mingi mees, kes kirglikult laulis. Muusikal-seebikas. Saabus teine mees valges, kelle me eelmise mehe kummitus-armukeseks ristisime, kuna tal tuli suunurgast verd. Seejärel saabus mingi pikkade mustade juustega naine, (valge mees peitis end selleks ajaks ära - nagu armuke pärisabikaasa saabumisel xD) kellele esimene mees (Mario) vandus, et armastab vaid teda...või nii see näis. Siis pilt muutus ja tulid sisse mingid mehed mustas, kes meenutasid Matrixit ja hakkasid veidrat tantsu tantsima. Samuti üks kiilakas nahkmantlis mees, kes näis mingi pervo maffiamehe moodi olevat. Kuid see polnud veel kõik: ilmus mingi maffiaboss (keda me alguses arvasime, et on Saatan või keegi selline), kes hakkas naist (Tosca - nagu lugesime telekavast, oli tegemist ilmselt mingi tänapäevase Tosca ooperi versiooniga) milleski veenma. Ta piinas Toscat, laest laskusid mingid sado-maso tüdrukud...pärast panime pildi kokku: Mario oli mingi rebel ning vaimupoiss oli tema sõber-rebel. Gängstamees oli mingi võimul olev mees ja tahtis Toscat endale. Kuid Tosca ja Mario armastasid üksteist. Kiilakas nahkmantlis oli gängstamehe parem käsi. Gängstamees võttis Mario kinni ja ütles Toscale, et vabastab mehe, kui naine talle andub. Vist. Me ei saanud täpselt aru, kuna kõik toimus itaalia keeles. Tegime ise vahepeal subtiitreid sellele ja naersime end seebiks. Isegi vetsu ei saanud minna muidu kui reklaamipausi ajal, nii huvitav oli.
Vahepeal oli laulu-tantsunumber, kus gängstamees kurvastas kodus, et Tosca teda ei taha, kiilakas lohutas teda, aga gängstamees sai nii vihaseks, et lasi mingi suvalise teenri maha. Sisse kanti läbipekstud Mario, keda hakati vangi viima. Siis tuli Tosca ja tahtis kavalusega meest veenda Mario vabastuskäsule alla kirjutama. See ei toiminud, Mario lohistati palja ülakeha ja piitsadega noormeeste poolt minema. Spekuleerisime, et Mario võiks isegi seda "vangistust" nautida. Gängsta muutus aga pärast seda vägivaldseks (ilmselt ei talunud enam Tosca hala) ja asi lõppes sellega, et Tosca pussitas ta laua peal surnuks. Seejärel laulis ta pikalt ja laialt sellest, kui pekkis nüüd kõik on. Siis tulid mingid napis lateksriietuses tšikid ja kandsid gängstamehe laiba koos lauaga välja.
Episood sõber-rebeli ja kiilakaga oli ka huvitav. Esimene oli vangikongis ja kiilakas pidi ta ära tapma. Pärast pikka dramaatilist laulu ulatas kiilakas vaimupoisile relva ja asi lõppes sellega, kuidas kiilakas sensuaalselt hoidis nutvat vaimupoissi, kui ta end maha lasi. Kuid sellega polnud asi veel läbi. Mario oli vangikongis, Tosca tuli sinna, nad laulsid (me ei saanudki aru, kas nad nüüd armastasid üksteist või mitte...näis, et nad jõudsid mingile kokkuleppele, Tosca näis olevat veendunud, et suudab mehe päästa), kuid lõpuks tuli kamp sõdureid ja Mario lasti maha. Tosca ahastas ja heitis end kuskilt katuselt alla.
Loost ei puudunud ka pime (mulatist?) naisoraakel, kes aeg-ajalt müstilist nõu andis ja lõpuks laipu vaatama tuli.
Vot sellepärast ei saanud me varem magama minna. Pidime asja lõpuni vaatama. Kõhulihased muidugi valutasid pärast, kohati ei suutnud naeru pärast püstigi seista. Väga lõbus õhtu oli igatahes.
Berliinis veetsime vaid ühe päeva - hommikul jõudsime, tegime eesti saatkonna maja ees-sees proovi, eesti saatkonna maja 90nda aastapäeva puhul korraldati seal vastuvõtt ja vabaõhukontsert ning pärast seda vurasime Kieli poole. Keset ööd jõudsime veidi Belgia kloostrit meenutavate hoonete juurde ja olime veidi hirmunud oma öömaja peale mõeldes. Nägime ka jõuluvana, kes osutus meie kontaktisiku abikaasaks.
Ööbimispaik polnud aga üldse nii hull....selleks oli üks loss. Väga kaunis kohas, väga kaunis majas...õndsus. Kogu ümbruskond oli pastoraalidüll, leidsime, et siin oleks ideaalne elada või lapsi kasvatada (veidi Bullerby laste -tunne). Soovisin, et mul oleks vähemalt kümme silma, et kogu seda ilu paremini vaadelda. Rohelised metsatukad, heledad põllud, hubased majakesed, loomad karjamaadel, sillerdav järv....ahh *_*
Neljas päev oli suht karm: hommikul kell 10 kohalike kooride laulupäeva avamiskontsert, kell 11 neile workshop, kell 16 laulupäeva lõpetamiskontsert ja õhtul kell 19 meie koori täispikk kontsert Kielis Alexanderskirches. Suht väsitav. Õhtul tegime väikse tähistuspeo, et reis (edukalt) lõpetatud. Lossis ööbides tegime õhtuti ka fitness-tuba...st kõik meie toa tüdrukud hakkasid põrandal kätekõverdusi, kõhu- ja seljalihaseid ning muid harjutusi tegema. Alguses tegi ainult Anu, aga temast nakatusid ka kõik ülejäänud. Kahjuks on raske korraga naerda ja üritada kätekõverdusi teha.
Viimase päeva veetsime Lübeckis, kus külastasime muuhulgas ka vana laevniketsunfti hoones asuvat restorani, mis seisnud seal alates 16ndast sajandist. See oli Hansa Liidu teemaline ning me saime istuda Tallinna-pingil. Toit oli fantastiline...mahlane liha, rooskapsas, kartulid, kaste ja joogiks mingi kihisev õunamahla sugemetega värk.
Rohkem reisist rääkida vist polegi....aa, mainin veel ainult tagasilennul tehtud kummikomminalja. Keegi oli ostnud pikki värvilisi usse meenutavaid kummikomme. Ma keerasin nad topsihoidja külge ja nii oli meil "Snakes on a plane".
***
Mõned päevad tagasi naersin end herneks ühe elu24 pealkirja peale. Räägiti mingist näitlejast ja tema heast kehalisest vormist.
Uudise nimi oli: "Vau! selle mehe kõhulihastel saaks porgandeid riivida!"
Miskipärast tundus see sellel hetkel elunaljakas.
Vahepeal olen kätte võtnud ja natuke mangadega tegelenud. Mõned on olnud üllatavalt head.
Mainiks lihtsalt:
*"Akagami no Shirayukihime"(Red-haired Snow White) - üle pika aja üks muinasjututeemaline, rahulik ja ilus. Peategelane ei ole vinguv ja tüütu väike plika, vaid mõistlik ja eneseteadlik tütarlaps. Armastuslugu kulgeb seal tavapärasest veidi erinevalt, pole mingit hullu draamat, lihtsalt...rahulik ja südantsoojendav lugu.
*"Ao no Exorcist" - Saatana salapoeg hakkab exorcistiks. Täitsa mõnus lugemine.
*"Are You Alice?" - jälle üks Alice'ist inspireeritud lugu. Tavaliselt käivad need mulle närvidele, aga see tundub olevat päris huvitavalt tehtud. Alice on hoopis poiss, kogu lugu on tumedates toonides "surmava mängu"-tüüpi (tappa valge jänes).
*"Beelzebub" - Kõige suurem delinquent saab juhuse läbi Saatana poja (pisike beebi) hooldajaks. Lisaks ilmub välja beebi gothloli-st deemon-hooldaja. Nalja saab, selline shounen-power tüüpi asi.
*"Alice in the country of Hearts" - TAAS üks Alice. See aga hakkas mulle nõnda (mu algse arvamuse kiuste) meeldima, et plaanin seda vist ka paberkandjal soetada. Kogu imedemaa on täis kenasid noormehi (nt Mad Hatter, kes on maffiamees, Irvik-kass nimega Boris, kes töötab lõbustuspargis jne). Konks on selles, et kõik Imedemaal on väljavahetatav. Keegi ei pea oma elu tähtsaks ning...aga lugege ise. Mina igatahes ei pettunud.
*"Karneval" - Väga omapärane süžee. Peaaegu kõik tegelased on väga lahedad, kõrvalkarakterid varjutavad kohati minu jaoks isegi peategelase. Soovitan soojalt.
*"Royal Guignol Orchestra" - Kaori Yuki. Sellest peaks piisama, kuna see autor on kindel kvaliteedimärk. Seekord on tegemist nukutaoliste zombide guignol'idega, kelle pandeemiat mitteametlik kuninglik orkester peatama on saadetud.
*"Merupuri" - Muinasjutuprintsi-teemaline lugu väikse twistiga. Tüdrukutele peamiselt.
*"Fairy Tail" - Aah, lõpuks jõudsin ka mina selle juurde. Väga Hea kraam. Kuna mulle "Groove Adventure Rave" samalt autorilt meelids, siis võtsin ette ka FT ja see isegi ületas mu ootused. Peaks ka selle animet vaatama.
Pandora Hearts'is on seksikad mehed. Alustades Break'iga, lisaks Gilbert, Vincent, Jack, Eliot ja ka Rufus Barma (whose hips don't lie *naerab maniakaalselt*).
Animerindelt raporteerin, et vaatamisel on:
* Tengen Toppa Gurenn Lagann - millele ma iialgi andeks ei anna, et see sari minu jaoks umbes kaheksanda osa juures peaaegu vaadatamatuks muutus. Meeletult hea sari alguses, ülieepiline, absurd ja Väga Hea, aga siis....ja ma pidin sundima end edasi vaatama. See oli mecha-anime, mis mulle isegi meeldis, goddammit! Ma ei saa aru, kuidas nad võisid niimoodi teha...ebaõiglane. Raev!
Kamina on ikkagi NII AWESOME. Milline mees...temasarnast tegelast pole olnud ja ei tule ka.
* *gomennasai* Seikon no Qwaser - ma hakkasin seda vaatama traileri pärast, mis oli lihtsalt nii naljakas, et ma lihtsalt pidin. "A mysterious boy from SIBERIA...Alexander Her - Sasha."
Ja see on nii absurdne asi, et ma ilmselt vaatan selle lõpuni. See on vist kõige rohkem fanservice'it sisaldav anime, mida siiamaani näinud olen. Süžee on ka parajalt jabur, Sasha vene keel on kohutav(alt naljakas), kuid mulle meeldib see metalliga manipuleerimine.
Mõtlesin, et tahaksin ilmselt olla Tohru või Kobato sarnane. Nad pole küll ideaalsed, aga lähedal minu ideaalile.
Aga cosplay'ma peaks vist pigem "Sacred Blacksmithist" Lisat. (keskmine blond väike tüdruk)
AAH! Peaaegu oleks unustanud viimase aja parima leiu.
Manga nimega "Pet Shop of Horrors".
Kunagi vaatasin selle OVAt, mis mulle tollal väga suurt muljet ei jätnud, kuid nüüd, kui olen manga ka läbi lugenud, on see saamas üheks mu absoluutseks lemmikuks.
Lugu keerleb ühe salapärase Chinatownis asuva lemmikloomapoe ümber, mille omanikuks on müstiline Count D. Ta suudab oma klientidele pakkuda ükskõik missugust looma, kuitahes eksootiline või haruldane. Enda sõnul müüb ta lootust ja unistusi, kuid see pole kõik. Tal on paar raudset reeglit, mida loomade uus omanik järgima peab, ning nende rikkumisel võib ostjat oodata ees niimõnigi halb üllatus.
D'le sekundeerib politseinik Leon Orcott, kes pidevalt proovib D'd millegi illegaalse eest vahele võtta, kuna ta on kindel, et loomapoes midagi kahtlast teoksil. Mõrvad, salapärased kadumised, inimeste kinnitused, et loomad pole üldsegi need, kellena nad paistavad....
Väga huvitav süžee, milles korduvate motiividena esinevad looduse hääbumine ja inimlikud pahed. Count D on üks omapärasemaid tegelasi, kellest lugenud olen. Ta on kütkestav, ohtlik, malbe, kaval...ja väga ilus. Nad moodustavad Leoniga "unlikely partners"-tüüpi paari, kelle vahelist suhtlust naudinguga jälgisin.
Ka D poe elanikud - loomad, kellel on inimkuju - on eripalgelised ja huvitavad. Eriti meeldisid mulle T-chan ja Ten-chan. Need poisid võtaks ma küll endaga koju kaasa, mm-mm.
Ja nende kõikide kohta võiks öelda "Pet Shop Boys", hahaa XD
(Ten-chan)
***
Millalgi juunis käisin kinos vaatamas "Prince of Persia"t. Tasus ära, mulle meeldis. Alguses mulle peategelase näitleja eriti ei sümpatiseerinud, aga filmi lõpuks olin juba ära harjunud ja see mees tundus isegi äge. Võib-olla peaks selle filmi endale tõmbama ka, uuestivaatamiseks piisavalt hea.
Olin sunnitud tegema hiljuti ka ühe pikema šoppingutuuri (3 päeva šoppamist = surmväsinud mina), et lõpuks endale mingit igapäevaeluks vajalikku kraami soetada, mida ma varem või hiljem nagunii oleks pidanud ostma.
Taas tõestasin fakti, et Vive Maria poest ma ei suuda väljuda ilma midagi ostmata ja sain üliägeda suvekleidi. Väga liibuv, valge tausta ja sellel olevate kiisu-kirssidega.
Sünnipäev oli ka vahepeal. Lõbus oli.
Käisime ka Rasmuse lõpetamisel...ta nägi lihtsalt kriminaalselt hea välja oma ülikonnas. Seal sain testida ka oma uut kleiti, mis ovatsioonidega vastu võeti. Kandsin seda, väikest valget pooljakki, valgeid kontsakingi ja aksessuaariks oli helesinine väike kotike. Vaatasin hommikul peeglisse ja tundsin, et "damn, ma näen hea välja" XD See oli tore tunne.
Jaanipäeva veetsin seekord Rauli juures Paliveres. Kokku oli meid päris mitu...mina, Vennake, Inwe, Kristjan, Raul, Liina V. ja Rauli õde-vend. Väga lõõgastavad paar päeva, sai rahulikult sõpradega aega veeta, naerda ja liha grillida. Vaatasime "Sherlock Holmes"i filmi, mida ma kinno vaatama ei jõudnudki, kuid õnneks nüüd nägin. Holmesi ja Watsoni vahelist keemiat oli lausa lust jälgida. Tolkieni-teemalist huumorit kuulis õhtu jooksul päris palju, lõpuks jõudsime teooriani, et Mandos oli tegelikult nahkjaki/pükste ja päikseprillidega pornokunni-laadne mees... Tantsisime õhtul Inwega ümber lõkke ka.
Kuna ma tahtsin tingimata minna jaaniusse otsima, siis tegime umbes kolmekilomeetrise rännaku öise Palivere ümbruses...jalutuskäigu jaaniussi-count oli tervelt 10!! (Nimetasime nad kas a) üheksaks nazguliks ja Sauroniks või b) kolmeks haldjaks ja seitsmeks päkapikuks) Huvitav on see, et paar aastat tagasi tegin vennakesega tema maakohas peaaegu täpselt sama...käisime jalutamas ja ma sain tema kukilt maailma näha palju kõrgemalt.
Sherlock Holmesi filmi koha pealt veel niipalju, et sellega seostub üks fail-win. Kuna kinno seda vaatama ei jõudnud, mõtlesin, et osalen Nädala dvd-mängus, et film endale võita. Saatsin meili õige vastusega ära ja järgmisel nädalal lugesin, et ma olengi võitnud....kuid mitte, dvd'd, vaid lihtsalt SH särgi. See tähendas, et üks XL-öösärk juures. Win oli see, et ma võitsin, kuid fail see, et õiget asja ei saanud.
Muide, kas teadsite, et ingliskeelne sõna "porpoise" on eesti keeles "pringel"(delfiiniline, kes ka Läänemeres elab).
...ja kui mul on vaja millegi üle naerda, siis võtan lahti selle ametlike anime bloopers'ite video. Never fails. ("I'm done...lost my...contact lens...life..not..worth..living..." XD) Sama toimib kõigi Ouran High School Host Clubi, Samurai Deeper Kyo ja Runoni Kenshini ametlike blooperitega, mis youtube's leida.
Aga kuna oma silm on kuningas, siis:
Hetalia style - Francis ja Arthur
Neli videot koos - hobune, ninja, maid(poolalasti poiss) ja koolitüdruk
Ainult hobune
***
Juuni lõpus oli Fyrellali seeria kolmas larp. Ma jäin ise sellega päris rahule, kuigi oli asju, mida ma oleks võinud paremini teha. Nira elu läks just veel keerulisemaks. Sain uut infot teada, universumile keset teed maas istudes rant'ida, oma verega kirjutades vangistatud hingi päästa ja lahingumöllus täiest hingest laulda. Kahjuks selgus, et Nira pole siiski terminaator, kuna tumeda olendi küüned vigastasid ka teda. Hea meel on selle üle, et lohesortsid oma kaaslased kõik tagasi said, aga minul jäi vend ikka leidmata. Ja siis oli veel see viimane nägemus, mis tegi asjad veel segasemaks.....
Ilm oli iseenesest hea, telgis magada mõnus (eriti, kui sul on väga hea seltskond telgis, aitäh neile) ja toitu jäi pärast nii palju üle, et ma tassisin seda suuuuure kotiga koju (kõik jätsid lahkelt viimastele minejatele toitu, aga me ei jaksanud kõike ära süüa). Hetkel tegelen kroonika kirjutamisega, juba sündmuste kirjeldust on tulnud 7-8 lk'd ja mul on veel viimased 4 tundi katmata. Siis hakkan seda veel ilusaks kirjutama ja....god, seda tuleb palju.
Viimane nädal on olnud päris koormav. Neljapäeval töö ja kontsert, reedel-laupäeval kooriga naissaarel proovid ja kontsert (kuigi see oli päris lõõgastav, saime kiirpaadiga sinna sõita ja päevitada ka), pühapäeval kontsert ja proovid Muhus, esmaspäeval töö ja kontsert, teisipäeval töö, kolmapäeval töö. Magasin täna kella poole kolmeni kogu seda väsimust välja.
Nüüd vist jõuan natuke puhata.
Töötan Raekojas giid-saalivalvurina. See on üpris hea töö, saan eri keeli praktiseerida ja raekojast huvitavat juttu rääkida. Soovitan kõigil raekoda millalgi külastada, kogu hoone on vaatamist väärt (kuigi ma ei pruugi just sellel päeval tööl olla). Sooduspilet üliõpilastele ja õpilastele on 30.-, täispilet 60.-.
Eile öösel sain esimest korda elus sõita mootorrattaga! Ülilahe oli hämaras linnas kodu poole sõita, tuul juustes vihisemas. Gert õnneks mind esimesel korral väga ära ei hirmutanud suurte kiirustega, pigem tekitas tunde, et tahan veel sõita. Ootan juba järgmist korda.
***
Veel üks väike teadaanne, mille peaks vist ära ütlema:
sain lõpuks kinnituse, et mulle antakse stipp, nii et Jaapanisse minek on kindel.
Hetkel ootan paberit, millega hakata viisat taotlema.
Oeh.
Hirm on suur, aga natuke ootan ka.
Septembri kesk-lõpu poole lähen.
Enne seda aga tahaks suve nautida ka. Plaan on ära käia maal ja rahulikult seal olla...siis, vist 14nda juuli paiku tulen mõneks päevaks Tartusse, et niisama inimestega kohtuda ja külas käia...loodame, et neist plaanidest suurem osa ka õnnestub.
Hetkemuusika:
* Stevie Nicks - "Three Birds of Rhiannon(Maker of Birds)"
Kuna mu kunagise Ilmaplatsi-larbisarja mägihaldjast tegelase nimi oli Rhiannon (ehk Päiksekiir, nagu teised teda kutsusid), kuulasin seda huvi pärast. Iga kuulamisega puges see lugu rohkem hinge...nii ilusad sõnad, rahulik voolav meloodia. Jah, see sobiks minu Rhiannonile. Sobiks võib-olla unelauluks, kuid mina jään iga kord seda kuulates mõttesse.
Eriti siis, kui heledajuukseline haldjalik Stevie laulab neid sõnu:
For you, Rhiannon
I would fight, I would fight the world...
For you are in my blood...
* Arashi - "Monster" ja "Spiral".
Monsteri video on päris hea, meenutab "Truth"i oma. Selles laulus on mõned huvitavad meloodiakäigud ja kõlalahendused. Spiralis on midagi backstreetboysilikku. Mõnus on selle järgi arvutiekraani ees tantsida.
Oh, see on ikka nii naljakas...igakord, kui seda oma mp3-mängijast kuulama hakkasin, purskasin nende esimeste lausete peale täiega naerma...peamiselt olin nendel hetkedel bussis, seega oli pärast natuke awkward. Aga ma ei kahetse midagi.
* flumpool - "Kotoshi no sakura (graduation remix)".
Juba tavaline versioon sellest meeldis mulle väga, aga ka see orkestriga versioon võttis hingetuks. Selles tuleb solisti selge hääl paremini esile ja kui kuulata neid sõnu...lootusrikas laul. Kui vajan motivatsiooni, panen selle mängima.
* "Ma armastasin sakslast".
Kaunis, aga kurb klaveripala. Süda hakkab valutama.
* Pretty Cure (saksa) - "Gute Nacht" ja "Ohne Dich".
Reeglina mulle meeldivad saksa animeversioonide originaallaulud. Kuigi need kõlavad kohati klišee-maiguliselt, ei vähenda see nende väärtust minu silmis. Esimene neist on armas unelaul, mida ilmselt tahaks ka oma lastele ümiseda. "Hörst du die Melodie, sie fliegt in deiner Stadt, denn Jemand wie du der die gleichen Träume hat schickt sie auf dem Weg, dann gehören sie auch dir und sie wegen dich ganz sanft in den Schlaf..." Teine on selline popsugemetega (?) armuvalu-laul, aga miskipärast meeldib mulle.
* SHINee - "Ring Ding Dong".
Geku on kõiges süüdi. Tema tutvustas mulle seda lugu ning nüüd ei saa ma seda enam peast. Pean ka videot tihti vaatama, sest....there's just something about asian band-boys (antud juhul siis korea poiste kohta). Jääb juba peale esimest kuulamist kummitama ja see liigutus, mida nad refrääni alguses teevad...yeah. Hell yeah. Poisid ise pole eraldi võttes just kõige vaadeldavamad, aga kokku moodusavad nad igati korraliku nauditava terviku. So fantastic (elastic)!
* Girls' Generation - "Chocolate Love"
Korea tüdrukud. Kui ma õigesti mäletan, siis selle lingi saatis mulle kunagi Ilmar ja ma taasavastasin selle nüüd. Peale selle, et laul selline catchy on, tahaks ma kõiki nende tüdrukute riideid sellest videost endale.
* Kobato - OP "Magic Number" ja "Ashita kuru hi" (ning selle kahehäälne versioon).
Mõlemad laulud sobivad väga hästi selle anime üldise tooni ja meeleoluga. Intro on selline magical-girl-fight-song-tüüpi, aga aja jooksul hakkas mulle meeldima. Pluss seda laulab Maaya Sakamoto, kes on väga tasemel artist. Teist laulu tahaks ma kindlasti kellegagi koos laulda, aga solistipartii läheb minu jaoks natuke liiga kõrgele (isegi originaalesituses tuli mul sellega harjuda), seega peaks seda transponeerima mõnesse sobivamasse helistikku.
Huu. Sellest tuli üks lohemadu. Nüüd ma küll lõpetan, enam ei jaksa kirjutada XD
Homme uus tegus päev ootamas, peab magama minema.
'love you guys.
Mirju
