Teisel pool mind

eks ta kuidagi kasulik peaks olema.

What's Your Kinky Turn On? created with QuizFarm.com

You scored as Blind Folds Your turn on is the blindfold. When you can't see, that makes your other senses more aware... including your sense of touch. So who wouldn't enjoy being blindfolded???? Sex isn't sex without enhancing your sense of touch. Blind Folds 75% Biting 75% Bondage 67% Chains/Handcuffs 67% Whips 58% Blood 25% Well....that's interesting to know.

Ja nüüd....järgmine jagu sarjast "Mirju ja tema veider alateadvus: unenäo-eri"

Viibisin oma vanavanemate majas.
Vanaema viis mind pööningule, mis oli palju suurem ja akenderohkem kui reaalsuses, et ma mingitest korvidest vanu asju otsiksin. Kahjuks ma otsitavat läbituhnitud kastide seest tuvastada ei suutnud. Ainult vanu mänguasju leidsin üles...
Mul oli teistsugune perekond: ema, isa, üks vanem vend, üks vanem õde (või oli ta vend, ma ei saanudki lõpuni aru) ning üks väiksem laps.
Elasime vanavanemate maja laadses hoones, millel miskipärast oli väga mitu korrust ja kõik trepid/koridorid tundusid väga kitsad. Alguses elasime rahulikult, aga millalgi hakkas keskmine õde/vend vaikselt ära pöörama. Ta oli vihane, et noorim lapsuke nüüd kogu vanemate tähelepanu endale sai ning muutus vaimselt äärmiselt ebastabiilseks. Hakkas ilmselt ka vale seltskonnaga suhtlema.
Lõpuks läks ta päris psühhoks kätte, muutus tervele perekonnale ohtlikuks. Väitis, et me peame väiksema lapse hävitama, sest tema on kõikide õnnetuste põhjus. Kui me teda ümber veenda proovisime, arvas ta, et oleme tema vastu pööranud ning karjus meeleheitlikult, et kui me talle ei kuuletu, kutsub ta oma isanda, kes meid karistab. Ärgu me proovigugi talle vastu hakata.
Võib-olla oli ta end seganud mingisse voodoo-värki, võib-olla hullu ususekti tegevusse. Igatahes kutsus ta oma boyfriendi/isanda, kes oli.....midagi tänapäevase necromanceri taolist.
Kuni psühho boyfriend polnud veel kohale jõudnud, hakkas hullunud pereliige ülejäänuid mööda korterit maniakaalselt taga ajama. Sellel ajal märkasin, et meie elamine oli märkamatult sattunud umbes kümnekorruselise kortermaja viimaseks korruseks.
Psühho õde/vend surus meid kõiki elutoa nurka diivanile, karjus natuke ning haaras siis kõige väiksemast lapsest, et see täie jõuga põrandale visata. Õnneks jõudsin ma ettepoole viskuda ja pisikese kinni püüda.
Järgnes tagaajamine mööda korterit. Mingil hetkel kaotasin ülejäänud pere silmist, kuulsin eemalt tubadest vaid karjatusi ning jooksmist.
Kuidagi tundsin, et kohe varsti jõuab isand ka kohale, teadsin, et pean põgenema. Imekombel olin jõudnud ühe toa suure, maast laeni akna juurde ning märkasin väljas katuse külge kinnitatud pikka valget nööri, mis alla hoovini välja ulatus.
Kas selle küljes oli haak, millest kinni võtta või tegin ma selle kohapeal, ei mäleta, igatahes libistasin end kiirelt alla, kõrvus kajamas puruneva mööbli helid.
Väljas oli juba pime, ainult tänavalaternad ja majast paistvad tuled andsid valgust. Kuid ka katuselt paistis mingi suurem valgusallikas, mis laia kiirena õue peal liikus.
Maapinnani jõudes kaotasin korraks tasakaalu ja kukkusin murule. Üritasin kähku tõusta, et end maja küljes olevate valgete eendite vahel varjata. Mul oli meeletu hirm.
Surusin end võimalikult seina vastu, et mind viimase korruse akendest vaadatuna näha poleks. Süda tagus kohutavalt ning ma värisesin kontrollimatult. Ainus mõte oli, et seinaõnarused piisavalt sügavad oleks.
Nüüd oli mul seljas mingi õhuke valge kleit, mis tuule käes tugevalt laperdas. Pooleldikägaras seinale toetudes soovisin olla nähtamatu.
Hetkeks selja taha vaadates nägin, et hoovi teises otsas oli parajasti käimas mingi pidu. Paar kergelt joobes meest tugerdas uste ees, trepikojatuli nende siluette tagantpoolt valgustamas. Minu uueks probleemiks oli ka nendele märkamatuks jäämine.
Selleks ajaks olin juba suurema lootuse kaotanud olukorrast tervelt pääseda. Teadsin, et millalgi saadakse mind nagunii kätte. Värisesin hääletult seina ääres edasi, sisehirmust peaaegu halvatud.
Korraga seisis minu peidupaiga ees/kõrval üks noormees. Oli üpris pime ning ma ei näinud täpselt ta nägu, kuid üritasin talle ainsa pilguga selgeks teha, et ta vait oleks, muidu oleks keegi meid kuulda võinud.
Seejärel ulatas võõras mulle oma mobiili, milles oli sõnumina trükitud üks küsimus: "Kas sa tapad end ära?"
Mäletan, et korraga tekkis mõistusse täielik tühimik, ei suutnud midagi mõelda, tundsin vaid väsimust ja seda, et kukun kohe kokku.
Vastasin talle vaikselt: "Ma ei tea. Võib-olla peaks."
Küsisin talt, kas ta ei saaks võimalikult märkamatult vaadata viimase korruse akende poole, kas kedagi seal näha on. Ta heitis pilgu korraks üles, tardus hetkeks ja noogutas siis aeglaselt. Tema kõhklusest segadusse sattunult julgesin ümber nurga veidike piiluda.
Viimase korruse suure akna peal seisid viis tumedat siluetti, mis kõik näisid allapoole vaatavat, kedagi otsivat. Ma teadsin, kes nad on ja keda nad otsivad.
Nüüd oli kõik kadunud. Psühho isand oli kohale jõudnud, kõik oma kontrollile allutanud ja enam polnud kedagi võimalik päästa.
Kui ma meeleheitlikult mõtlesin, mida edasi teha, nägin, et võõras noormees oli käe kergelt välja sirutanud. Ta lausus midagi, hetke pärast mõistsin, et see oli "Tule minuga kaasa."
Tummalt võtsin pakutud käe vastu ja paari sekundi vältel, kui suur valguskiir mu peidupaigast just möödnud oli, tõmbas ta mind endaga ning me jooksime koos hoovist välja.
Sõitsime läbi öise linna eemale. Tema juhtis, mina jälgisin kõrvalistmelt, ega meid ei jälitata. Kuigi ta kinnitas mulle, et kõik on korras, tema juures ei saa meiega enam midagi juhtuda, vaatasin pidevalt tagasi.
Viimaks jõudsime noormehe eluaseme juurde, milleks oli väike maja aia sees. Kui mu kaaslane värava sulges, suutsin lõpuks rahulikumalt hingata.

Kõik polnud siiski veel läbi. Järgmisel päeval tuldi mulle järgi, kinnitades, et kõik on nüüd hästi ja tagasi normaalne. Vaatasin perekonna naeratavaid nägusid, kuid ei tahtnud nendega kaasa minna.
Sest sisimas teadsin, et miski pole korras. Ma tahtsin jääda oma uude turvalisse paika.

...
järgmise korrani. järgmise uneni.

Nõndaks.
Presenting: Shini blogi muusikatest-horoskoop 2008
*dun dun dun*

1. Kuhu ma olen jõudnud 2008. aasta alguseks?
Blackmore's Night - "Mid Winter's Night"
The bells are ringing
On Mid Winters Night
The moon sets all alone
And once again I try to sleep before morning light

2. 2008. aasta põhiülesanne
Blackmore's Night - "Three Black Crows"
And they spread their wings as if to declare
"Onward , let freedom ring!"
----
Loving how it feels to be so free
Leaving us far behind...

3. Eneseteostus 2008. aastal. Minu "mina" sellel aastal
Shinigami no Ballad - "No one"
Now I hear you say my name
So I crossed the light to be
With you...

4. Rahaasjad
Hikita Kaori - "Egao no Wake" ("The Reason for Smiling")
Mamoritai, shinjitai egao no wake o subete
Hageshisa mo itoshisa mo, zenbu uketomeru yo
Nido to sono te o hanasanai, ano hikari o mezashite
---
I want to protect, I want to believe, all of the reasons for smiling
Ferocity and love, too, I’ll accept everything
I won’t ever let go of your hand again, aiming for that light

5. Sugulased ja naabrid
Asagiri no Miko - "Faint love"
Mamoritai mamoru kara
hanasanai
I connect you to my life

6. Kodu
Desert Punk - "Sand Mission"
Ilus instrumentaal oboe+klaver -soologa

7. Armastus
"Die Macht des Mondes"
Als vermächtenes soll sie gelten
Eine Macht für die Ewigkeit...

8. Tervis
Oomph - "Scorn"
Will you scorn me, will you break me?
Are you able to forsake me?
Will you scorn me, will you hate me?
Won't you finally concentrate my pain?

9. Partnerlus
Folkmill - "Indiviidsed mõtted"
Mu indiviidsed mõtted
On kummaliselt tõtvel, kui kõnnin a-haa
---
Kas olen nõnda julge
Ah olgu, ärge tulge mind kiitma a-haa
Nii kaunis on mu lootus
Mu ootus, et julgen ma.

10. Võõrad rahad ja laenud, müstika, seks
HIM - "Rebel Yell"
Last night a little dancer came dancin to my door
Last night my little angel came pumpin on the floor
She said, come, baby, I got a license for love
And if it expires, pray help from above...

11. Reisid
Orange Range - "~Asterisk~ Romantic version"
Kono sora wa hitotsu dokomade mo hiroku sou umi no mukou
ima umareru ibuki tatareru inochi hoshi wa terasu megami no gotoku
nagaku tsuzuku kurikaesu shunkashuntou no isshun demo ii sukoshi de ii
omoi wo kizamu tada hatenaku toki wo koe kagayaki dasu
---
This sky is the only one there is; it spreads over all. And beyond the sea,right now, new life takes breath, and life is cut off, while stars shine on, like goddesses, continuing a long journey, or starting anew; in spring, summer, fall and winter, even a second is enough, just a moment is enough, to engrave my thoughts, to shine without end across the ages.

12. Karjäär, uued kohustused
Rie Fu - "Life is like a Boat"
We are all rowing the boat of fate
The waves keep on coming and we can't escape
But if we ever get lost on our way
The waves would guide you through another day
---
We are rowing the boat of fate, but the waves keep attacking us
But isn't that still a wonderful journey? Aren't any of them a wonderful journey?

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted
Blackmore's Night - "St. Teresa"
Just what I've been needin', feel it rise in me
She say...
Every stone a story, like a rosary
Corner St. Teresa, just a little crime
When I make my money, got to get my dime
Way down in the hollow, leavin' so soon
Oh, St. Teresa, higher than the moon

14. Saladused ja varjatud protsessid minu alateadvuses
One Piece - "Grand Line"
An den Leuchttürmen vorbei sind wir auf dem Weg in fremdes Land
alles ist hier anders und geht über den Verstand
Kannst du navigieren
zeigt dein Kurs aufs Meer?
Können wir verlieren
geht es weiter wie bisher?

15. Kuhu olen jõudnud 2008. aasta lõpuks
Bon Jovi - "I'll sleep when I am dead"
Until I'm 6 feet under
Baby I don't need a bed
Gonna live while I'm alive
I'll sleep when I'm dead

With one foot on the doorstep,
The other out, once more
I’m heading to the vast unknown
Just like you did before.

What lies ahead on dusty roads?
Who knows? Who cares? Let’s go!
Just pass the time, enjoy the ride,
No use of being slow.

A muddy-coloured whirlwind,
That’s what the world seems now
Let’s make a bet: one to regret
Will be the first one down.

See those crows – they’re gazing
At us with interest
We pass them by, they rise to fly
To where they think is best.

The haze around the fading sun
Beckons us to follow
Another mile, a tired smile,
We’ll dream with souls still hollow

Chasing something out of reach
But yet to fall and fail
Along the way, thoughts gone astray,
On morning winds they sail.

Against the wish to feel alive
There’s nothing to be done
And so it goes, and so it goes
By morning we’ll be gone.

(kirjutatud Jack Kerouaci raamatu "On the Road" põhjal)

Tegelikult ei tahtnudki ma midagi erilist öelda.