Eden Hall
Sunday, February 24, 2008 by Mirju
"Bartender".
See anime läheb mulle miskipärast tõsiselt hinge.
Võib-olla võlub mind idee "Jumalate klaasist", võib-olla Ryuu, võib-olla üldine rahustav atmosfäär, võib-olla paeluv muusika.
See on täiesti teistsugune kõigest, mida siiamaani näinud olen. Alkoholiga seotud peateemat ei leia just paljudest animedest, kuid "Bartenderis" on see üllatavalt sobiv.
Ja see paneb mind igatsema...
Tahaks mõnikord isegi sattuda poolkogemata, vihma ja linnatulede eest varjudes suure tumeda ukse ette. Seda lahti lükata poleks küll kerge, kuid juba baaris olles looks see justkui barjääri välis- ja sisemise maailma vahel.
Mõned lambid heidaks hämaruses hubast valgust, aeglaselt ja kõhklevalt läheneksin letile, oleksin just ümber mõtlemas, kui...
Kostaks vaikne tervitus, mis tekitab ka veidi uudishimu.
Jääksin toolile istuma, vaadates otsa noorele ja kenale baarmenile.
Ta räägiks oma maheda häälega, ka mina julgeksin paar sõna öelda.
Ning korraga avastaksin end jutustamas kõigest, mis mu elus valesti on läinud.
Ta kuulaks klaase puhastades, naerataks siis ja pakuks mulle kokteili, mis spetsiaalselt minu jaoks.
Muidugi suhtuks ma sellesse kerge ebausuga, kuid ootaksin.
Baarmen räägiks sellest kokteilist ning veidi hiljem seisakski letil just mulle valmistatud jook.
Ning ühe väikese lonksuga muutuks kõik. Noormees ütleks vaid paar lauset ja ma mõistaks...see on minu hingebalsam.
Hiljem öisele tänavale astudes tunneks, nagu mingi raskus oleks õlgadelt kadunud.
Ja kunagi läheks ma sinna tagasi...
Täna ongi mingi eriliste tajude päev.
Avastasin, et mu bambuse-dušigeel on võrratu. Naudin selle lõhna, kaunist rohelist värvi, see ümbritseb ja haarab endasse...
Umbes kuue tunni pärast sõidan ära.
Elage hästi, sõbrad.
See anime läheb mulle miskipärast tõsiselt hinge.
Võib-olla võlub mind idee "Jumalate klaasist", võib-olla Ryuu, võib-olla üldine rahustav atmosfäär, võib-olla paeluv muusika.
See on täiesti teistsugune kõigest, mida siiamaani näinud olen. Alkoholiga seotud peateemat ei leia just paljudest animedest, kuid "Bartenderis" on see üllatavalt sobiv.
Ja see paneb mind igatsema...
Tahaks mõnikord isegi sattuda poolkogemata, vihma ja linnatulede eest varjudes suure tumeda ukse ette. Seda lahti lükata poleks küll kerge, kuid juba baaris olles looks see justkui barjääri välis- ja sisemise maailma vahel.
Mõned lambid heidaks hämaruses hubast valgust, aeglaselt ja kõhklevalt läheneksin letile, oleksin just ümber mõtlemas, kui...
Kostaks vaikne tervitus, mis tekitab ka veidi uudishimu.
Jääksin toolile istuma, vaadates otsa noorele ja kenale baarmenile.
Ta räägiks oma maheda häälega, ka mina julgeksin paar sõna öelda.
Ning korraga avastaksin end jutustamas kõigest, mis mu elus valesti on läinud.
Ta kuulaks klaase puhastades, naerataks siis ja pakuks mulle kokteili, mis spetsiaalselt minu jaoks.
Muidugi suhtuks ma sellesse kerge ebausuga, kuid ootaksin.
Baarmen räägiks sellest kokteilist ning veidi hiljem seisakski letil just mulle valmistatud jook.
Ning ühe väikese lonksuga muutuks kõik. Noormees ütleks vaid paar lauset ja ma mõistaks...see on minu hingebalsam.
Hiljem öisele tänavale astudes tunneks, nagu mingi raskus oleks õlgadelt kadunud.
Ja kunagi läheks ma sinna tagasi...
Täna ongi mingi eriliste tajude päev.
Avastasin, et mu bambuse-dušigeel on võrratu. Naudin selle lõhna, kaunist rohelist värvi, see ümbritseb ja haarab endasse...
Umbes kuue tunni pärast sõidan ära.
Elage hästi, sõbrad.
