Mahabharata ehk eepiline seebikas India moodi
Tuesday, September 25, 2007 by Mirju
Nõndaks. Nüüd olen lõpuks niikaugele jõudnud, et kirja panna see, mida ma suutsin eelmise nädala maailmakirjanduse loengust meelde jätta. *Muhahahahaaa*
Alguses oli jutt natuke igavavõitu, M. Kalda rääkis india kirjandusest, pühadest tekstidest jms. Aga umbes poole peal hakkas ta pajatama india eeposest "Mahabharata". Tal näitas meile seinal kile peale joonistatud/kirjutatud skeemi terve eepose tegelastest ja nende omavahelistest suhetest/sugulussidemetest. See nägi välja nagu mingi labürint ja eepose süžee oli hullem kui kõikide mehhiko seebiooperite omad kokku pandud.
Kõigele lisaks on see maailma pikim teos, koosnedes üle 100 000st värsist (kokku 18 raamatut)
(Avastasin, et meil on olemas ka selline fantastiline asi nagu Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Mahabharata )
Ja alustame algusest: Minu mäletamist mööda oli seal mingi überkuningas, kes suri, jätmata endast pärijaid. Ning siis pidi valitsema tema vend, kes oli...ülikole mees. No ikka tõeliselt inetu. Aga kuna kuningriigile oli tulevast valitsejat vaja, otsiti kuskilt 2 kuningannat talle. Üks kuninganna ei saanud koleda tüübiga muidu voodis olla, kui pidi silmad kinni panema. Selle tagajärjel sündis hiljem pime laps, kes loomulikult ei saanud olla troonipärija.
Teisel kuningannal läks vähemalt veidi paremini, ta hoidis küll silmad lahti, aga siiski oli tal nii õudne, et läks näost väga kahvatuks. No eks siis sündis tulemusena väga kahvatu laps, aga see oli enam-vähem vastuvõetav. Poisi nimeks oli Pandu.
Ja ilgelt naljakas on fakt, et see on teos, mis on nagu loodud eesti keelde tõlkimiseks. Üks keskne liin eeposes on võitlus valitsejavõimu pärast kahe suguvõsa vahel (kes pärinevad ühest kohast). Ühe suguvõsa esindajad said oma nime Pandu järgi: seega 'pandavad' ning teised said nime ühe esiisa Kuru järgi - 'kauravad'.
Ehk siis pandavad ja kauravad. XD
Aga selle Panduga oli veel üks huvitav lugu: ta läks metsa kitsejahile, kuid sattus peale, kuidas üks metskits teist kargas...aga üks kits oli tegelikult mägiaskeet, kes oli end muundanud just selleks, et emakitse panna. Ning kui Pandu selle meeskitse/askeedi maha lasi, needis viimane enne surma veel printsi ära, et "noh, sina vaatasid kuidas mina panen, aga kui sa kunagi ise kedagi paned, siis sa sured ära." Niiet tüng värdjas.
Kusjuures, umbes täpselt samade sõnadega Kalda meile seda rääkis ka.
Kummastav juhtum oli muidugi see, et ta sai oma naisega siiski 5 poega (sest 5 erinevat jumalat vms käisid ta naist panemas).
Üks poeg, Arjuna sattus kuidagi mingi printsessi täiskasvanukssaamise peole, seal vana kuningas kuulutas, et kes mingid katsed läbi teeb (tõmbab vinna Krishna vibu vist), saab printsessi omale. Tüüp tegigi need läbi, sai naise endale....
Läks noormees siis koju ema juurde, et "kuule emme, tead, mis mina endale sain...." Aga emal polnud aega kuulata, ütles "misiganes see on, jaga seda oma vendadega". No ja siis Arjuna jagaski. Kõik 5 venda said endale naise.
Hiljem üks vend mängib kauravate suguvõsa esindajaga täringuid ning kaotab kohutavalt (kuningriigi, varad, naise ja mis kõik veel). Siis tehakse kokkulepe, et 5 venda lähevad neljateistkümneks aastaks metsa eksiili, et hiljem tagasi tulla valitsema (mida neil muidugi ei lasta...).
Ja tuhat sarnast absurdset juttu veel on selles eeposes.
Seal on ka üks sõda, mis koosneb pmst duellidest. Ja siis üks tüüp pandavatest kaotab duelli, kuid otsustab mitte surra. Siis ta räägib sellest pikalt, et ta otsustab mitte surra, vaid vaatab, kuidas lahingud ja duellid edasi kulgevad, tüüp on praktiliselt nooltest läbistatud, nagu siil, siis veab end poolkoomas kuskile ja vaatab ülejäänud sõda pealt.
Nii. Kes ütles, et vanad eeposed on igavad? :P
Me hirnusime ennast täiesti herneks seal...
Ning kõik lähevad varem või hiljem mõneks aastaks metsa eksiili.
***
Kui ma oma chat loge sirvisin, et Gekile jutustatud eepose sisu kätte saada, tuli mul meelde, kuidas ma talle oma veidrast unenäost rääkisin (vist millalgi eelmisel nädalal).
Mirju says:
ma nägin sind ja patrickut unes eile öösel
See oli mingi pool-maailmalõpu teema, vene tankid vist tungisid Eestisse ja Venemaa (või mõni muu riik) tahtis riiki üle võtta, kõik kas põgenesid riigist või läksid kuskile peitu...suht jube oli.
Geki ja Patrick says:
zombie stalin :D
Mirju says:
ma ei saanud vahepeal midagi aru, aga üks hetk ma olin minemas teie maja poole (mööda seda tänavat, kus kassisaba pood on) ning mulle tuli vastu Patrick mingi ilgelt suure rohelise matkakotiga, millel oli küljes sinine magamiskott ja millalgi ma nägin kuskil peidumajas või varjendis sind ka.
Te plaanisite ka ära minna, sest sinu ema oli ilgelt paanikas teile helistanud, et te peate riigist põgenema, aga teie ei tahtnud seda teha.
Niiet läksitegi kuskile undercover.
Mirju says:
ja tankid muudkui veeresid inimtühjadel tänavatel...
On mõnel alles veider alateadvus, mis?
Ahjaa...üks asi veel:
Tuomas Holopainen Is. My. God.
Jätkuvalt.
*ohkab unistavalt*
No lihtsalt nii vapustavalt kena ja salapärane mees....ning kirjutab ilusaid lugusid ka veel.
Eile vaatasin Nightwishi koduleheküljel kõik pildigaleriid läbi, nüüd olen vähemalt 7 wallpaperi võrra rikkam, üks kaunistab juba mu desktopi.
Nyan.
Aga nüüd usinalt katakanat õppima, homme on test.
Ja millalgi peaks kirjutama ka Clari vajaliku kraami puhtandipaberile.
Mirju
Alguses oli jutt natuke igavavõitu, M. Kalda rääkis india kirjandusest, pühadest tekstidest jms. Aga umbes poole peal hakkas ta pajatama india eeposest "Mahabharata". Tal näitas meile seinal kile peale joonistatud/kirjutatud skeemi terve eepose tegelastest ja nende omavahelistest suhetest/sugulussidemetest. See nägi välja nagu mingi labürint ja eepose süžee oli hullem kui kõikide mehhiko seebiooperite omad kokku pandud.
Kõigele lisaks on see maailma pikim teos, koosnedes üle 100 000st värsist (kokku 18 raamatut)
(Avastasin, et meil on olemas ka selline fantastiline asi nagu Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Mahabharata )
Ja alustame algusest: Minu mäletamist mööda oli seal mingi überkuningas, kes suri, jätmata endast pärijaid. Ning siis pidi valitsema tema vend, kes oli...ülikole mees. No ikka tõeliselt inetu. Aga kuna kuningriigile oli tulevast valitsejat vaja, otsiti kuskilt 2 kuningannat talle. Üks kuninganna ei saanud koleda tüübiga muidu voodis olla, kui pidi silmad kinni panema. Selle tagajärjel sündis hiljem pime laps, kes loomulikult ei saanud olla troonipärija.
Teisel kuningannal läks vähemalt veidi paremini, ta hoidis küll silmad lahti, aga siiski oli tal nii õudne, et läks näost väga kahvatuks. No eks siis sündis tulemusena väga kahvatu laps, aga see oli enam-vähem vastuvõetav. Poisi nimeks oli Pandu.
Ja ilgelt naljakas on fakt, et see on teos, mis on nagu loodud eesti keelde tõlkimiseks. Üks keskne liin eeposes on võitlus valitsejavõimu pärast kahe suguvõsa vahel (kes pärinevad ühest kohast). Ühe suguvõsa esindajad said oma nime Pandu järgi: seega 'pandavad' ning teised said nime ühe esiisa Kuru järgi - 'kauravad'.
Ehk siis pandavad ja kauravad. XD
Aga selle Panduga oli veel üks huvitav lugu: ta läks metsa kitsejahile, kuid sattus peale, kuidas üks metskits teist kargas...aga üks kits oli tegelikult mägiaskeet, kes oli end muundanud just selleks, et emakitse panna. Ning kui Pandu selle meeskitse/askeedi maha lasi, needis viimane enne surma veel printsi ära, et "noh, sina vaatasid kuidas mina panen, aga kui sa kunagi ise kedagi paned, siis sa sured ära." Niiet tüng värdjas.
Kusjuures, umbes täpselt samade sõnadega Kalda meile seda rääkis ka.
Kummastav juhtum oli muidugi see, et ta sai oma naisega siiski 5 poega (sest 5 erinevat jumalat vms käisid ta naist panemas).
Üks poeg, Arjuna sattus kuidagi mingi printsessi täiskasvanukssaamise peole, seal vana kuningas kuulutas, et kes mingid katsed läbi teeb (tõmbab vinna Krishna vibu vist), saab printsessi omale. Tüüp tegigi need läbi, sai naise endale....
Läks noormees siis koju ema juurde, et "kuule emme, tead, mis mina endale sain...." Aga emal polnud aega kuulata, ütles "misiganes see on, jaga seda oma vendadega". No ja siis Arjuna jagaski. Kõik 5 venda said endale naise.
Hiljem üks vend mängib kauravate suguvõsa esindajaga täringuid ning kaotab kohutavalt (kuningriigi, varad, naise ja mis kõik veel). Siis tehakse kokkulepe, et 5 venda lähevad neljateistkümneks aastaks metsa eksiili, et hiljem tagasi tulla valitsema (mida neil muidugi ei lasta...).
Ja tuhat sarnast absurdset juttu veel on selles eeposes.
Seal on ka üks sõda, mis koosneb pmst duellidest. Ja siis üks tüüp pandavatest kaotab duelli, kuid otsustab mitte surra. Siis ta räägib sellest pikalt, et ta otsustab mitte surra, vaid vaatab, kuidas lahingud ja duellid edasi kulgevad, tüüp on praktiliselt nooltest läbistatud, nagu siil, siis veab end poolkoomas kuskile ja vaatab ülejäänud sõda pealt.
Nii. Kes ütles, et vanad eeposed on igavad? :P
Me hirnusime ennast täiesti herneks seal...
Ning kõik lähevad varem või hiljem mõneks aastaks metsa eksiili.
***
Kui ma oma chat loge sirvisin, et Gekile jutustatud eepose sisu kätte saada, tuli mul meelde, kuidas ma talle oma veidrast unenäost rääkisin (vist millalgi eelmisel nädalal).
Mirju says:
ma nägin sind ja patrickut unes eile öösel
See oli mingi pool-maailmalõpu teema, vene tankid vist tungisid Eestisse ja Venemaa (või mõni muu riik) tahtis riiki üle võtta, kõik kas põgenesid riigist või läksid kuskile peitu...suht jube oli.
Geki ja Patrick says:
zombie stalin :D
Mirju says:
ma ei saanud vahepeal midagi aru, aga üks hetk ma olin minemas teie maja poole (mööda seda tänavat, kus kassisaba pood on) ning mulle tuli vastu Patrick mingi ilgelt suure rohelise matkakotiga, millel oli küljes sinine magamiskott ja millalgi ma nägin kuskil peidumajas või varjendis sind ka.
Te plaanisite ka ära minna, sest sinu ema oli ilgelt paanikas teile helistanud, et te peate riigist põgenema, aga teie ei tahtnud seda teha.
Niiet läksitegi kuskile undercover.
Mirju says:
ja tankid muudkui veeresid inimtühjadel tänavatel...
On mõnel alles veider alateadvus, mis?
Ahjaa...üks asi veel:
Tuomas Holopainen Is. My. God.
Jätkuvalt.
*ohkab unistavalt*
No lihtsalt nii vapustavalt kena ja salapärane mees....ning kirjutab ilusaid lugusid ka veel.
Eile vaatasin Nightwishi koduleheküljel kõik pildigaleriid läbi, nüüd olen vähemalt 7 wallpaperi võrra rikkam, üks kaunistab juba mu desktopi.
Nyan.
Aga nüüd usinalt katakanat õppima, homme on test.
Ja millalgi peaks kirjutama ka Clari vajaliku kraami puhtandipaberile.
Mirju
