Ja hommikul on jälle maailm parem (?)

Ohjeebus. See eelmine kirjutis lausa õhkab negatiivsust.
But we all have our emo-moments, don't we?

Aga ma lohutasin end mõttega, et hommikul on maailm parem. Nagunii on.
Või kuidas?

Ma sain "Karini" läbi kell pool 2 öösel. Juba ammu pole niimoodi mõnele asjale kaasa elanud...viimaste osade jooksul hoidsin pöialt, värisesin, ohkasin, ehmatasin ja rõõmustasin koos Markeri vampiiriperega. Väga tore oli see, et lõpuks valdas mind positiivne emotsioon: et kõik läheb lõpuks hästi ja saab korda. Selle toel oli palju parem magama minna.

Sest kui nendel kõik laabus, siis miks mitte ka minul? *positiivne mõtlemine üle kõige!*

Tänane koolipäev möödus vaatamata hilisele ärkamisele nagu poolunes. Silmad olid paistes ja kipitasid, ma isegi ei saanud korralikult Geku ja Ariga naerda. Jube-jube :P

Oh! Õige, meil oli ju täna sissejuhatus kultuurisemiootikasse..veidike absurdi igas päevas, I say ^^

Ja ma ikka ei viitsi veel Mahabharatast kirjutada, kuigi ma tean, et seda peaks tegema, et kogu see geniaalsus meelest ära ei läheks. Aga nüüd tuleks vast...magama minna? Miu.


Mirju

0 Hääl(t) kõrbes:

Blogger Templates by Blog Forum