Võimalikust bioloogilisest kellast, ootamatutest lõppudest ja marutõbistest koertest
Saturday, December 13, 2008 by Mirju
Unenäologi. Kes tahab, see loeb.
8.-9. detsember
Olin rase. Käisin ringi suure kõhuga, jalutasin Raekoja platsis. Paljud tuttavad tulid õnnitlema ja rõõmustasid koos minuga (nende hulgas ka Sten). Millalgi nägin, et ka Geki on rase. Ei mäleta, kes täpselt minu lapse isa oli, see polnud ka eriti oluline vist. Igatahes sain maailma kõige ilusamate silmadega väikse tütre. Tal olid heledad pruunid juuksed nagu minul, tema silmades oli nii tumepruuni, helepruuni kui veidike kuldset..täpselt nagu nukusilmad.
10.-11. detsember
Selles unes sai minust Nobuta ("Nobuta wo Produce"ist), mul oli mingi vihik, kuhu igasugu tähtsaid asju üles kirjutasin. Magasin rahulikult oma toas (mis meenutas mu Moskva hotellituba), kuid äkki voolas tuppa suur hulk rahvast, kes kõik paistsid minust midagi tahtvat.(Igaks juhuks peitsin oma vihikut.) Lõpuks sai mul siiber, et kõik mu magamistoas räägivad ja ringi jalutavad, kui mina magada tahan ning ma karjusin neile "Mis te nii vara mu toas teete?! Kell on ju alles 8." (ma pidin sel päeval kell 8 tõusma) Selle peale vastati mulle, et kell on tegelikult juba palju hiljem. Ehmatusega heitsin pilgu kellale ja avastasin, et kell oli 8.10. Mõistsin, et olin kuskile juba hiljaks jäänud ning tormasin alla. Vahepeal oli fuajeesse ilmunud veel tegelasi, näiteks Near (Death note'ist), mu endine paralleelklassivend Jürgen (Ülo), mingis poolsõjaväemundris mõtlik mees ja vist ka väike mustade juustega tüdruk (Jigoku Shoujo?). See oli kõik kellegi unenägu, lugu paljudest õnnetutest inimestest.
Ülo tuli minu juurde ja seletas, et sõjaväemundris tüüp näiteks oli olnud ühe presidendi ihukaitsja, kes tööülesannete täitmisel surma sai. Ülo väitis, et tema ise on aristokraat ning kummardas mulle. Kuna ma olin Nobuta, hakkasin selle peale vaikselt kogelema ja lõpuks suutsin teha talle kohmaka kniksu.
Korraga levis ruumis meeleolu, et miskipärast saab meil aeg kohe otsa. Kõik traagilised lood ju lõpevad kuskil (sel hetkel hakkasin mõtlema, et missugune minu lugu siis on). Ja ootamatult astus suurtest ustest sisse jõuluvana. Kõigil oli WTF-ilme. Ülo paistis sellest vägagi häiritud olevat ja ütles, et nii ei pidanud see küll lõppema.
12.-13. detsember
Olin koolis. See ei näinud väga TIK-i moodi välja, kuid ma teadsin, et olen kindlasti seal. Ma pidin kuskile jõudma, nägin paari endist klassivenda.Hiljem olin ühe ristmiku juures ja nägin, kuidas suvekübaraga Geki suundus oma isa auto poole, et kuskile suvilasse sõita. Jooksin üle sebra, et talle veel head aega soovida.
Leidsin end mingist suurest mahajäetud hoonetekompleksist. See meenutas veidi mingit kooli, keskel oli suur väljak ja ümber nelinurkne mitmekorruseline ehitis. Seal uitasid ringi kurjad(marutõbised?) koerad. Korraga ilmus sinna ka terve "Twilighti" vampiiride kamp ning nad hakkasid nende koerte eest ära jooksma (või äkki ajasid neid ise taga?). Mina seisin lihtsalt paigal ja vaatasin, kuidas nad ülikiiresti mööda jooksid. Siis tekkis tunne, et oioi, mina peaks ju ka nende koerte eest minema saama ning ma peitsin end paari suure kasti vahele, mis maja seina ääres seisid.
Äkki nägin end poole tulemas James'i (see kütt "Twilightist") ning mul tekkisid vastakad tunded - ühest küljest oleksin pidanud end edasi varjama, kuna ta oli üliohtlik, teisest küljest aga teadsin, et ta on mind nagunii juba märganud. Seisin siis kahe kasti vahel, ta tuli minu poole ja sirutas justkui käe välja. Ma sirutasin vastu ja astusin paar sammu ettepoole, kuid siis ta ainult muigas ja võttis hoopis ühe kasti peal oleva musta salli (mille poole ta tegelikult oli käe sirutanud) ja läks minema.
Kuulsin korraga haukumist ja kiirustasin üle väljaku, kui nägin enda poole jooksmas kahte suurt musta koera. Tardusin paigale, nad jõudsid minuni ja üks hammustas mind korralikult käsivarrest. Arutlesin, kuidas ma sellest olukorrast pääseda võiks, kuid siis kostus kuskilt koputamist ja sain aru, et pean üles tõusma.
Ma tõsiselt peaks nende analüüsimise kätte võtma. Kunagi, kui ma õpingutesse ei upu, näiteks.
Unine ja juhtmes Mirju
8.-9. detsember
Olin rase. Käisin ringi suure kõhuga, jalutasin Raekoja platsis. Paljud tuttavad tulid õnnitlema ja rõõmustasid koos minuga (nende hulgas ka Sten). Millalgi nägin, et ka Geki on rase. Ei mäleta, kes täpselt minu lapse isa oli, see polnud ka eriti oluline vist. Igatahes sain maailma kõige ilusamate silmadega väikse tütre. Tal olid heledad pruunid juuksed nagu minul, tema silmades oli nii tumepruuni, helepruuni kui veidike kuldset..täpselt nagu nukusilmad.
10.-11. detsember
Selles unes sai minust Nobuta ("Nobuta wo Produce"ist), mul oli mingi vihik, kuhu igasugu tähtsaid asju üles kirjutasin. Magasin rahulikult oma toas (mis meenutas mu Moskva hotellituba), kuid äkki voolas tuppa suur hulk rahvast, kes kõik paistsid minust midagi tahtvat.(Igaks juhuks peitsin oma vihikut.) Lõpuks sai mul siiber, et kõik mu magamistoas räägivad ja ringi jalutavad, kui mina magada tahan ning ma karjusin neile "Mis te nii vara mu toas teete?! Kell on ju alles 8." (ma pidin sel päeval kell 8 tõusma) Selle peale vastati mulle, et kell on tegelikult juba palju hiljem. Ehmatusega heitsin pilgu kellale ja avastasin, et kell oli 8.10. Mõistsin, et olin kuskile juba hiljaks jäänud ning tormasin alla. Vahepeal oli fuajeesse ilmunud veel tegelasi, näiteks Near (Death note'ist), mu endine paralleelklassivend Jürgen (Ülo), mingis poolsõjaväemundris mõtlik mees ja vist ka väike mustade juustega tüdruk (Jigoku Shoujo?). See oli kõik kellegi unenägu, lugu paljudest õnnetutest inimestest.
Ülo tuli minu juurde ja seletas, et sõjaväemundris tüüp näiteks oli olnud ühe presidendi ihukaitsja, kes tööülesannete täitmisel surma sai. Ülo väitis, et tema ise on aristokraat ning kummardas mulle. Kuna ma olin Nobuta, hakkasin selle peale vaikselt kogelema ja lõpuks suutsin teha talle kohmaka kniksu.
Korraga levis ruumis meeleolu, et miskipärast saab meil aeg kohe otsa. Kõik traagilised lood ju lõpevad kuskil (sel hetkel hakkasin mõtlema, et missugune minu lugu siis on). Ja ootamatult astus suurtest ustest sisse jõuluvana. Kõigil oli WTF-ilme. Ülo paistis sellest vägagi häiritud olevat ja ütles, et nii ei pidanud see küll lõppema.
12.-13. detsember
Olin koolis. See ei näinud väga TIK-i moodi välja, kuid ma teadsin, et olen kindlasti seal. Ma pidin kuskile jõudma, nägin paari endist klassivenda.Hiljem olin ühe ristmiku juures ja nägin, kuidas suvekübaraga Geki suundus oma isa auto poole, et kuskile suvilasse sõita. Jooksin üle sebra, et talle veel head aega soovida.
Leidsin end mingist suurest mahajäetud hoonetekompleksist. See meenutas veidi mingit kooli, keskel oli suur väljak ja ümber nelinurkne mitmekorruseline ehitis. Seal uitasid ringi kurjad(marutõbised?) koerad. Korraga ilmus sinna ka terve "Twilighti" vampiiride kamp ning nad hakkasid nende koerte eest ära jooksma (või äkki ajasid neid ise taga?). Mina seisin lihtsalt paigal ja vaatasin, kuidas nad ülikiiresti mööda jooksid. Siis tekkis tunne, et oioi, mina peaks ju ka nende koerte eest minema saama ning ma peitsin end paari suure kasti vahele, mis maja seina ääres seisid.
Äkki nägin end poole tulemas James'i (see kütt "Twilightist") ning mul tekkisid vastakad tunded - ühest küljest oleksin pidanud end edasi varjama, kuna ta oli üliohtlik, teisest küljest aga teadsin, et ta on mind nagunii juba märganud. Seisin siis kahe kasti vahel, ta tuli minu poole ja sirutas justkui käe välja. Ma sirutasin vastu ja astusin paar sammu ettepoole, kuid siis ta ainult muigas ja võttis hoopis ühe kasti peal oleva musta salli (mille poole ta tegelikult oli käe sirutanud) ja läks minema.
Kuulsin korraga haukumist ja kiirustasin üle väljaku, kui nägin enda poole jooksmas kahte suurt musta koera. Tardusin paigale, nad jõudsid minuni ja üks hammustas mind korralikult käsivarrest. Arutlesin, kuidas ma sellest olukorrast pääseda võiks, kuid siis kostus kuskilt koputamist ja sain aru, et pean üles tõusma.
Ma tõsiselt peaks nende analüüsimise kätte võtma. Kunagi, kui ma õpingutesse ei upu, näiteks.
Unine ja juhtmes Mirju
Sa ikka tead, et sul on täiesti sulablondid juuksed?