Õhtud Moskva lähistel
Saturday, December 20, 2008 by Mirju
Veidike meie Moskva-reisist. Kirjutan mälu järgi, sest pikem tekst kustus müstilisel kombel. *niu-niu*
Käisime Moskvas Tallinna kultuuripäevade raames 7.-12. detsembril. Kollektiivi kuulusid ETV Tütarlastekoor, Georg Otsa nimelise muusikakooli bigband, Marko Matvere, Hanna-Liina Võsa, Aleksandr Ivaškevitš ja Vanilla Ninja. Ühesõnaga, suht kirju seltskond.
Sain esimest korda elus ära proovida, kuidas on 14-15 tundi järjest rongi sõita ja seal ka magada. Päris tore on, kui piiriületus toimub kell pool viis hommikul. Vahepeal läks kupees (ehk vagunis ehk kajutis ehk kabinetis ehk karbis jms, sest keegi ei suutnud kunagi õigesti nimetada seda) metsikult palavaks, siis oli jälle jubedalt külm. Ja ma sain teada, et soe õhk tõuseb siiski üles, seetõttu on ülevalpool soojem (siiamaani olin elanud teadmisega, et maale lähemal on soojem).
Minnes sokutas Salu meie kupeesse kasti vana tallinna pudelitega (kinkimiseks), õnneks toll neid ei avastanud ega küsimusi esitama ei hakanud.
Kohale jõudes tabas meid meeldiv üllatus, majutus oli viimase peal - ööbisime kolmetärnihotellis "Ismailovski". Ja arvake ära, kes sai üksi kaheses toas olla? Muidugi mina. Natuke kahju oli, aga see-eest sain teha, mida ise tahtsin, kellegi teisega arvestamata.
Süüa sai sellel reisil rohkem kui küll. Vene külalislahkus on hämmastav. Saime võõrustajatelt positiivset tagasisidet, iga päev sai korralikult kolm korda süüa. Hotellis oli suures saalis hiiglaslik rootsi laud, kolmekäigulised söögikorrad, suussulavad magustoidud, šokolaadifondüüpurskkaev (!) ja palju muud. Tõeline nuumalaager.
Kontserdid läksid üpris hästi. Mis sest, et me teisipäevase galakontserdi kava samal hommikul täiesti ümber pidime tegema (patriarh Aleksiuse matuse tõttu, me olime vist ainus kontsert terves linnas sellel õhtul). Seetõttu oli kava veidi vähem meelelahutuslik (mul on rahvast kahju, kes heast asjast ilma jäid), rohkem oli koorimuusikat (meie rasked lood), ära jäid meie Europop (millega hullult vaeva näinud olime), "In the Mood", "I feel pretty" ja teised lõbusad lood. Hanna-Liina õppis enne kontserti ühe täiesti uue loo, Ivaškevitš steppis hoopis oreli saatel ning Vanilla Ninja jäeti üldse ära (millest oli kahju, sest Lenna oli spets selleks New Yorgist kohale lennanud).
Sellegipoolest oli saal rahvast täis, linnapead pidasid kõnesid ja pärast oli kõigil hea olla.
Teine, ainult meie kontsert ühes kunstikoolis läks ka suht normaalselt. Saime koolisööklas ülimaitsva lõuna, publikut jätkus ja hoolimata väikestest apsudest suutsime asja lõpuni viia. Minu hääl muidugi sellele väga hästi vastu ei pidanud.
Väga armas oli see, kui pärast kontserti kaks vene noormeest tänama tulid ja ütlesid selges (aktsendist hoolimata) eesti keeles "Aitäh tüdrukud. Väga ilusti laulsite." Aww :)
Lisaks kiitis meid ka üks mees, kes nägi välja täpselt nagu Vanemuine (pikad juuksed ja habe, pael pea ümber jne) ja rääkis, et meie laul viis ta teise dimensiooni, talle viirastusid mäed ja ookeanid ja aasad...kuni ta viisakalt minema juhiti meie juurest XD
Käisime ka ekskursioonil, nägime Moskva magalarajoone, kesklinna, Punast Väljakut ja Kremli (seespoolt, kirikuid ja vapustavat juveelinäitust). Viimast kahte ootasin eriti "Night Watchi" ja "Day Watchi" lugemise mõjul ja need kujunesid päris võimsaks elamuseks. Nüüd saan öelda vähemalt, et olen seal ära käinud.
Omaette vaatepilt oli ka õhtune Moskva rongijaam, mille ootesaalis oli ikka väga erinevaid inimesi. Kodututest ja niisama reisijatest kantpeade ja väga üleslöödud neidudeni. Rongis mängisime kojusõidul Saluga koos kaarte, naerdes sealjuures end peaaegu kõhukrampidesse.Ja meid kõiki kummitasid tagasisõidul "Õhtud Moskva lähistel" ja "Tallinn".
Mõned pildid, mis telefoniga teha jõudsin:
Käisime Moskvas Tallinna kultuuripäevade raames 7.-12. detsembril. Kollektiivi kuulusid ETV Tütarlastekoor, Georg Otsa nimelise muusikakooli bigband, Marko Matvere, Hanna-Liina Võsa, Aleksandr Ivaškevitš ja Vanilla Ninja. Ühesõnaga, suht kirju seltskond.
Sain esimest korda elus ära proovida, kuidas on 14-15 tundi järjest rongi sõita ja seal ka magada. Päris tore on, kui piiriületus toimub kell pool viis hommikul. Vahepeal läks kupees (ehk vagunis ehk kajutis ehk kabinetis ehk karbis jms, sest keegi ei suutnud kunagi õigesti nimetada seda) metsikult palavaks, siis oli jälle jubedalt külm. Ja ma sain teada, et soe õhk tõuseb siiski üles, seetõttu on ülevalpool soojem (siiamaani olin elanud teadmisega, et maale lähemal on soojem).
Minnes sokutas Salu meie kupeesse kasti vana tallinna pudelitega (kinkimiseks), õnneks toll neid ei avastanud ega küsimusi esitama ei hakanud.
Kohale jõudes tabas meid meeldiv üllatus, majutus oli viimase peal - ööbisime kolmetärnihotellis "Ismailovski". Ja arvake ära, kes sai üksi kaheses toas olla? Muidugi mina. Natuke kahju oli, aga see-eest sain teha, mida ise tahtsin, kellegi teisega arvestamata.
Süüa sai sellel reisil rohkem kui küll. Vene külalislahkus on hämmastav. Saime võõrustajatelt positiivset tagasisidet, iga päev sai korralikult kolm korda süüa. Hotellis oli suures saalis hiiglaslik rootsi laud, kolmekäigulised söögikorrad, suussulavad magustoidud, šokolaadifondüüpurskkaev (!) ja palju muud. Tõeline nuumalaager.
Kontserdid läksid üpris hästi. Mis sest, et me teisipäevase galakontserdi kava samal hommikul täiesti ümber pidime tegema (patriarh Aleksiuse matuse tõttu, me olime vist ainus kontsert terves linnas sellel õhtul). Seetõttu oli kava veidi vähem meelelahutuslik (mul on rahvast kahju, kes heast asjast ilma jäid), rohkem oli koorimuusikat (meie rasked lood), ära jäid meie Europop (millega hullult vaeva näinud olime), "In the Mood", "I feel pretty" ja teised lõbusad lood. Hanna-Liina õppis enne kontserti ühe täiesti uue loo, Ivaškevitš steppis hoopis oreli saatel ning Vanilla Ninja jäeti üldse ära (millest oli kahju, sest Lenna oli spets selleks New Yorgist kohale lennanud).
Sellegipoolest oli saal rahvast täis, linnapead pidasid kõnesid ja pärast oli kõigil hea olla.
Teine, ainult meie kontsert ühes kunstikoolis läks ka suht normaalselt. Saime koolisööklas ülimaitsva lõuna, publikut jätkus ja hoolimata väikestest apsudest suutsime asja lõpuni viia. Minu hääl muidugi sellele väga hästi vastu ei pidanud.
Väga armas oli see, kui pärast kontserti kaks vene noormeest tänama tulid ja ütlesid selges (aktsendist hoolimata) eesti keeles "Aitäh tüdrukud. Väga ilusti laulsite." Aww :)
Lisaks kiitis meid ka üks mees, kes nägi välja täpselt nagu Vanemuine (pikad juuksed ja habe, pael pea ümber jne) ja rääkis, et meie laul viis ta teise dimensiooni, talle viirastusid mäed ja ookeanid ja aasad...kuni ta viisakalt minema juhiti meie juurest XD
Käisime ka ekskursioonil, nägime Moskva magalarajoone, kesklinna, Punast Väljakut ja Kremli (seespoolt, kirikuid ja vapustavat juveelinäitust). Viimast kahte ootasin eriti "Night Watchi" ja "Day Watchi" lugemise mõjul ja need kujunesid päris võimsaks elamuseks. Nüüd saan öelda vähemalt, et olen seal ära käinud.
Omaette vaatepilt oli ka õhtune Moskva rongijaam, mille ootesaalis oli ikka väga erinevaid inimesi. Kodututest ja niisama reisijatest kantpeade ja väga üleslöödud neidudeni. Rongis mängisime kojusõidul Saluga koos kaarte, naerdes sealjuures end peaaegu kõhukrampidesse.Ja meid kõiki kummitasid tagasisõidul "Õhtud Moskva lähistel" ja "Tallinn".
Mõned pildid, mis telefoniga teha jõudsin:
Kirik Punase Väljaku ääres
Maailma suurim kahur - Tsaari kahur
Kunstikooli sein
Minu hotellituba
Hotellitoa kardin (põrand oli samasuguse vaibaga kaetud)
No ei saanud jätta ju klassikalist vannitoa-reidipilti tegemata XD
Appi kui palju kell on!
*kaob unne*
