Unelammastest
Monday, March 8, 2010 by Mirju
Hakkan lambaid lugema.
Või vähemalt üritan.
Kõigepealt kujutan ette (nagu kord ja kohus) rohelist aasa, kus on tara, millest lambad üksteise järel üle hüppavad. Vahel satub valgete sekka ka mõni must lammas.
Järgmiseks, kui mu mõistus nii väsinud on, et ei jaksa enam ette kujutada hüppavaid lambaid, tekib tara sisse värav, millest lambad nüüd üksteise haaval lihtsalt läbi jalutama hakkavad.
Siis, kui ka selle ette kujutamine juba liiga suurt pingutust nõuab, võin hakata lihtsalt järjest lambaid lugema.
Lõpuks aga, kui ma enam lambaidki ette kujutada ei jaksa, jäävad järele vaid numbrid. Alguses näen neid ka vaimusilmas, kuid viimaks keskendun ainult nende lugemise häälele peas.
Vot sellised on minu lambalugemisetapid. Ma ei tee seda küll väga tihti, aga vahel ju võib. Kasutan aasapealseid seetõttu, et tara sees hiiglaslikku lambakarja lugedes läheks mul väga kiiresti sassi see, keda ma juba lugenud olen ja kes veel lugemata on.
Jagage oma magamajäämismeetodeid või lambalugemisi.
Hetkemuusika:
flumpool - "Love 2010"
Armusin sellesse loosse juba esimese kahe takti jooksul, kui viis polnud veel alanudki. Praegusel ajal on sellesse laulu kootus lootus paremale homsele mulle eriti oluline.
Superfly - "Alright!!!"
Viimase aja absoluutse lemmik-dorama "BOSS" introlugu. Tegelikult mõtlesin alguses seda netist vaadata, aga kui olin jõudnud introlaulu ja -klipini, vaimustusin neist nii, et pidin kogu sarja otse arvutisse tõmbama. Ma ei kahetse, nüüdseks olen selle juba 2 korda läbi vaadanud ja vaataks veel. Varsti kirjutan dramablogisse ka sellest.
Lugu ise on selline.....laheduspomm. Võimas naisehääl ja "I'm on top of the world"-tunne. Koos drama introklipiga ÜLIstiilne.
Keegi kunagi õpetas, et hakka endale mõttes korralikult muinasjuttu rääkima (a la "Lumivalgeke") ja jääd enne magama, kui Lumivalgeke pöialpoiste juurde jõuab. Töötab nagu kulda.
Lõdvestan kõik lihased põhjalikult ära ja olen harilikult paari minutiga unes.
Kui kunagi ammu sellega tegelesin, muutusid lambad väga kiiresti numbriteks, aga kiiksuga. Nimelt tekkis vaimusilma ette laineline joon - sissehingamisel liikus yles, väljahingamisel alla. Ja iga kynka all või iga oru peal oli number. (Numbrit ma konkreetselt ei näinud, aga ma teadsin et ta seal on). Yle saja ei viitsinud lugeda, alustasin uuesti algusest.
Magama jään hästi siis kui olen kurnatud või kui voodi näeb hästi mugav ja pehme välja. Otsest taktikat polegi - kuid fantaasialennu kasutamine tavaliselt aitab küll jah.
Hetkemuusika kah siis:
http://www.youtube.com/watch?v=MIwBeFtOPgY
See Superfly lugu sai mu südame. Ausalt :)