Teisel pool mind

Ohjah.
Maaleminekust ei tulnud kolmapäeval vihma tõttu midagi välja. Nüüd pean ma homme minema ja koristamist alustama.
Aga hea on see, et ma sain ootamatu vaba ajaga väga mõttekalt ümber käidud: koristasin ära kõik oma riidekapid ja -sahtlid, tavalised sahtlid, sorteerisin ära oma vanad kooliasjad, viskasin hunniku pabereid ära ning tegin toa üldiselt ka korda. Ma olen enda üle uhke.

Pluss käisime reedel üle pika aja kinos. Vaatasime Geku&Helfiga (esimene ei tahtnud tegelikult alguses üldse tulla, Shin ei saanud ja üldse oli mul tükk tegemist, et endaga kedagi kaasa saada) filmi "Narnia kroonikad: Prints Caspian".
Jah. Tulemuseks see, et prints Caspian nägi üpris kobe välja (ainus asi, mis häiris, oli AKTSENT), väike tüdruk oli ikka mitteilus ja ma avastasin uuesti oma kentaurivaimustust.
Gekule meeldisid hoopis minotaurid, aga see on hea, sest "vähemalt ei lähe me oma mütoloogiliste meeste pärast kaklema".
Mainiti ka, et mul on kombeks filmidele omamoodi kaasa elada, niiet Geku pool lõbu on vaadata, kuidas mina oma prillikarpi kramplikult käes hoian ja silmad põnevusest säravad, või kuidas ma üle kolme isterea kostvalt "Idioot!" karjun.

Ühesõnaga, lõbus oli.

Vahvaks kujunes ka tänane päev, mil käisin Kristjani/Aabu/Germani/Kirsi lõpuaktusel. Nii nostalgiline oli kuulata TIKi lõpuaktust, ma pidasin seistes lõpuni vastu ja ei kahetse, et kohale läksin. Pärast sain isegi ühe lille ^^

Aga nüüd asja juurde.

I think I'm a bit obsessed.

No, really.

Viimase paari päeva jooksul olen tõmmanud endale peaaegu kogu Arashi (selle bändi, kus Matsujun ka laulab) diskograafia, kuulan seda vahetpidamata ja tõmban juba nende muusikavideosid. Lisaks vaatasin läbi nende pea neljatunnise laivkontserdi eelmise suve tuuri "Time" viimasest esinemisest, mis on minu meelest üks parimaid laivkontserte, mida eales näinud olen (hakkan seda kohe uuesti vaatama) ning kahetsen, et ei saanud seal olla.

Olen vist hakanud ka Arashit totaalselt fännama. Sest teised bändipoisid on ka ülinunnud tegelikult. Ja muusika.....oh sõltuvus.
Ning nende stilist on vist kosmosest või kuskilt mujalt pärit. Nii kreisisid kostüüme ei saa normaalne mõistus genereerida. (kasvõi seesama laivkontserdi näide)

Mul on plaan, et kui kunagi Jaapanisse satun, tahan kindlasti minna Arashi kontserdile (ja Gazette'i kontserdile ka) ja esimestes ridades sulada, kui Matsujun sinnapoole naeratab või silma pilgutab.
Juba on peaaegu teostamisel idee tema hiigelsuur(t)est plakati(te)st minu toa seinal...

Lootusetu.

Juba on mul Matsujuni winamp-skin, wallpaper ja ka msni-avatar. Isegi mu vend küsis korraks minu arvutit kasutades, et mis värk selle tüübiga on, et ta mul igal pool on. Vastasin, et see on minu uus armastus.

Ja ma näen teda unes ka.

A whole new level of obsessed-ness.