Teisel pool mind

Sellest tuleb vist üks pikem sissekanne.
Üle kuu aja on möödas sellest, kui viimati siia kirjutasin. Aga vähemalt läks kõik peaaegu minu arvestuse järgi, et terve jaanuarikuu pole mind muu maailma jaoks olemas.

Hmm. Millest siis nüüd alustada. Tegelikult võib tekkida küsimus, et kui ma olen oma tegemistest teistele juba rääkinud, mis siis neid veel siia kirja panna. Aga mina tahan ka paari aasta pärast täpselt kõike head ja mitte nii head meenutada. Pealegi, see on minu vaikne kena kohakene ning siin saan teha, mis iganes tahan. Vot. *muhahahaaaaa*

Kõigepealt tuletaks ma meelde, mis juhtus pärast jõule. Ilmselt alustasin aeglaselt "Aasia ja araabiamaade ajaloo" eksamiks õppimist. Käisin Võru kultuurimajas kooriga esinemas. Ning ma sain lõpuks oma Heather Dale'i CD "Road to Santiago" kätte....mul on parim onu maailmas.
Kolmekümnendal oli kooriga Mustpeade majas kontsert, pärast mida suundusin Geki ja Patrickuga "Kuldsesse Draakonisse" sööma. Mis tuletab mulle meelde, et ma pean sellel nädalal kindlasti nende juurde külla jõudma, et Patrickule edu soovida.

Aastavahetus möödus seekord üpris tavatult: võtsin kuulda oma sisemist häält ning läksin larbile :P Jõgeval Sordi mõisas toimus Balti perekondade vampiiride uusaastaball. Mul oli täiesti super roll, sain minna oma ilusa punase kleidiga ja üldse veetsin väga hästi aega.
Natuke oli sebimist sinna- ja tagasi saamisega, kuid selle sain õnneks lahendatud. Meenub üks lõbus vestlus Geku-chaniga enne minekut (kui mul oli vaja mõelda välja oma sisemist looma):

Mirju says: kuule, ütle üks lahe lihasööja loom
g e k u says: rebane
Mirju says: veel keegi
g e k u says: jääkaru
Mirju says: kas pingviin on lihasööja?
g e k u says: no... põhimõtteliselt... jah
g e k u says: kala sööb ju
Mirju says: selge
g e k u says: deemon + saatan + pingviin
g e k u says: seks ju
Mirju says: ülimalt :P
Mirju says: the butler from hell.
või butlerette? butleress? mis see naissoost vorm oleks?
g e k u says: maid XD
Mirju says: ohyeah. right.

Ning pärast seda ilmusid veel sellised huvitavad loomad nagu geopard, geopingviin, pingpard, leopingviin ja gepingard.

Aga, nagu juba öeldud, aastavahetus oli ülitore. Kohtasin üle pika aja hulka mõnusaid inimesi, nägime kõik hästi lahedad välja (meenub Hanna kommentaar, kui olin riietevahetuse lõpetanud: "OMG, Mirju, you've got boobs!" Mina vastu: "OMG, where did they come from?!") Mäng kulges huvitavalt, kuigi ma väga palju teha ei jõudnud (esimene korralik intriigikas siiski), praegu kirjutan kroonikat, mis saab olema äärmiselt lahe ja põhjalik. Pärast istusime Hanna, Martini, Ally ja Dragoniga ahjutaguses toas ning ajasime juttu.
Ning ma sain lõpuks ometi teoks teha oma idee minna uusaastaöösel välja jalutama. Mul kästi küll mõni suurem noormees kaasa võtta, kuid lõpuks läksin ikkagi üksi (+ pipragaas, sest läheduses oli osside saunapidu).
Väljas oli meeletult ilus...ainsateks tuledeks kaugelt vilkuvad tänavalaternad, vaikus kõikjal, ümber valge lumi. Käisin sillal ning möödus müstiline hetk, mil lasin lahti kõigest halvast, mis eelmisel aastal juhtunud, et võtta vastu uut head.

Koju jõudes avastasin, et kogu mu kaela vasak pool valutab ning on kange. Kuidagi olin endale mingi närvipõletiku hankinud, mis vahelduva eduga kuni 24. jaanuarini kestis.
Kuid see polnud ainus, mille aastavahetusest kaasa sain...kohapeal kostis Curu playlistist mitmeid kordi lugu "La vie Boheme" muusikalist "Rent". Tulemus oli see, et ma kuulasin seda kodus ja see kummitas mind paar nädalat järjest....aga see on ka väga lahe laul.
Minu rõõmuks oli selle kohta keegi Youtube's teinud ka amv "Ouran High School Host Clubi" järgi, nüüd kuulan seda aeg-ajalt ja naudin.
Video on superhästi tehtud, sobib nagu valatult:
http://www.youtube.com/watch?v=qLZM2JmL5T8
Ja nüüd ümisen ma jälle.... "To sodomy, it's between God and me, to S&M!!!"

Niisiis....mulle tundub, et võiks millalgi teha kokkuvõtte eelmisest aastast, kuid seda praegu ei viitsi. Toon ainult välja ühe leiu eelviimase Ilmaplatsi mängu järgsetest chat-logidest:

Karl says: Peab ise uue maailma ülesse leidma
Mirju says: ah, nagunii läheb kõik metsa, laseme end parem ise õhku
Karl says: Hei, optimismi Päikesekiir
Mirju says: ei, vaata...SEE ongi optimism

Have a merry merry merry freakin' Christmas. Eksole.

Nüüd oleks aeg võtta kokku minu elu esimene sess. Veendusin asjaolus, et eksamiteks valmistumisel tuleb kasuks minu eelnev õppimisharjumus, nüüd on lootust ka kõik ülejäänud sessid üle elada. Tean kõiki tulemusi, v.a kultuurisemiootika oma:
Aasia ja araabiamaade ajalugu: B (ja Kalda on ikka nii armas ja õudne....ja mul on nüüd nummiemokalda pilt arvutis *fangirlism*)
Maailma usundid: A ("mis on Flamen?" keegi ei tea.)
Jaapani filmi essee: D (eks ma järgmine kord valin masendava süvapsühholoogilise teema)
Maailmakirjandus II: B (pärast kõiki neid veidrate nimedega autoreid....)
Eesti kultuuri alused ja tähendus: A (tänud, härra Veidemann, tõsine egosähvatus)
Jaapani keel: A (ning esimene rühmast...hell yeah!)
Usk ja ebausk: B (eks jaapani kuukalender vedas alt)

Ja siinkohal tahaks teha Geku-chanile, Ari-chanile, Shin-chanile ja kõigile muudele suure-suure kalli.

Natuke animest ja mangast:
Viimase kuu aja jooksul olen jõudnud läbi vaadata "Ghost Hunti" - üks viimase aja parimaid animesid, salapärane ja õõvastav, minu jaoks täiesti piisav õudus-žanri esindaja. Öösel üksi oli seda küll kõhe vaadata...
Lõpetasin ära "Vision of Escaflowne'i" (millega seoses mul üks suurepärane amv-idee tuli) ning täna ka "Record of Lodoss War OVA" (mis oli küll hea, aga mitte nii eriline, kui oleks lootnud)
Täesti juhuslikult hakkasin edasi lugema "Spiral - suiri no Kizuna" mangat, millest sattusin täiesti vaimustusse...ma olin juba unustanud, kui põnev oli seda animena vaadata (kuigi seal lõpuks asi ikkagi lahenduseni ei jõudnud). Ma ei osanud kunagi aimata, mis järgmisena juhtub, kuidas olukorrad kujunevad ning tegelased reageerivad....nüüd mõistan lugu palju paremini. Ja teemat "kas oma saatuse vastu saab võidelda" on väga intrigeeriv jälgida.
Ülimalt kahju,et ma veel kuskilt kahte viimast osa leidnud pole, aga vähemalt sain läbi lugeda Kanone loo, mis hoidis pinget üleval viimaste lehekülgedeni....Ayumu olematu enesekindlus, Kanone plaan, püüdlused teda takistada ning silmuse lõplik sulgumine viisil, mida mitte keegi ette näha poleks suutnud. Hiyono meeldib mulle nüüd veel rohkem.

Ja kassikõrvadega tüdruku päralt oli viimane lask.

Hetkel olen omadega väsinud, kuid rahul. Pärast teisipäevast viimast eksamit tundsin, et nüüd oleks aeg ka natuke puhata. Ideaalset võimalus realiseerides sõitsin reede hommikul Tartusse. Üle nii pika aja, et ma ei mäletagi, millal viimati sinna sattusin. Kohutav, eks?
Need paar päeva möödusid ülihästi ning olen väga õnnelik, et nii paljusid häid sõpru taas näha sain.

Reede hommikul tõustes oli tunda, et pole umbes pool aastat nii vara ärganud. Siiski sain end üles aetud ja uued ilusad saapad jalga (Mis kolme päeva möödudes küll kergelt jalgu tapavad, aga eks ilu nõua ohvreid. Ja Shinile mõeldes: need pole +4 INT saapad :P)
Esimene peatus Tartusse jõudes oli Anna armas toake, kuhu ta mul lahkelt kõik oma üleliigsed asjad jätta lubas.

Veidi enne kahte sain kokku Allyga, kellega suundusime Pierre'i kohvikusse, mis oli lahedalt hubane, tundsin end seal tõelise kunstiinimesena. Kuna kõht ei olnud veel väga tühi, otsustasin tee ja lõigu kuuma kohupiimakoogi kasuks.
Kui tellitu lõpuks lauda saabus, silmitsesin seda rabatult. Mu ees lebas suur taldrik, millel oli umbes 10x10 cm koogitükk, mis veidi üle valatud šokolaadikastmega. Selle kõrval oli pall vaniljejäätist, mille otsas suur vahukooretorn, mille otsas omakorda troonis punane kirss. Kuid see polnud veel kõik: ülejäänud taldrikul oli suur kirsimoosi/kompoti lomp, kaetud ohtra šokolaadikastmega.
O.O
Hämmastav, mida kõike 25 krooni eest saada võib. Sinna lähen teinekordki.
Allyl läheb enam-vähem hästi, selle teadmisega saan rahulikumalt magada. Ta juuksed on jälle veidike pikemaks kasvanud, nii armas ^^ Kahjuks ei suuda ma siiani meenutada, mida ma talt küsida julgeda tahtsin...

Pärast paari mõnusat tundi oli aeg minna Gobliniga kokku saama. Märkasin, et mu kontsad muutsid mu niipalju pikemaks, et ulatusin talle lõuani XD Ta nägi oma lokkide ja musta mantliga välja stiilne nagu alati, temaga oli äärmiselt meeldiv rääkida. Sõime pitsat (väga tervitatav pärast magusalaksu) ning käisime Toomemäel jalutamas (seal tundsin, et on tõesti hea Tartus olla). Aitäh talle.

Nagu olin Annale öelnud, saabusin tema juurde tagasi, kui olin Gobliniga lõpetanud. Magasime paar tundi tema pehmes voodis ning õhtul saabusid Daleios, Ghost, tutvusin ka väike-Martiniga. Pärast käisime veel kellegi juures istumas ning magama saime alles kahe paiku (mina ja Daleios ilmselt veel hiljem, sest vestlesime vähemalt pool tundi, kui teised kõrvaltoas juba magasid).
Laupäeva hommikul äratas meid uksekell.... väike Rasmus saabus, rääkides oma õõvastavast kogemusest: ta nägi suurt hulka rahvast Võlukambri ees karjumas "Eesti otsib superstaari!!!!!!!!!"

Sain ka Tartu ballitantsutrennis ära käia (mis polnudki Urus, olin valearvestuse teinud), seal oli üllatavalt lõbus. Ning ma nägin Adit!!!! Ta oli nii nunnu oma kõhukesega, mis katsudes tundus veidi nagu vett täis pall. Üllatuslikult ilmus trenni ka Martin-vennake, mille tulemusena endale uue öömaja sain. Päev sisaldas veel Apollo-külastust, minu saagiks said "Vampire Knight'i" 3. osa ja "The Lies of Locke Lamora".

Õhtu kujunes äärmiselt nauditavaks, nägin ära vennakese uue korteri ja roti nimega Pipar. Kultuuriprogramm koosnes ootamatult normaalsest filmist "Kingdom of Heaven", juustust, mingist tundmatu nimega heast valgest veinist ja valgest šokolaadist....mmmm.
Tõsiasi, et mina ja vennake oleme koos kuidagi eriliselt geniaalsed, ilmnes mitmes õhtu/öö jooksul tekkinud kuldses lauses, näiteks:

Mirju: Kuidas seda nüüd öelda...
Vennake: See ilmselt kõlab nagu mingist naistekast, aga kuidas oleks "Ta pani ta oma käte vahel nurruma"?
Mirju: Hahaaa, ongi täpselt naistekast! Aga sobib väga hästi.

Mirju: Kui sa edasi selline jobu oled, siis ma ei maga sinuga!
Vennake: *turtsub naerust*

Otsustasin hommikul ikkagi bussiga tagasi minna, sest ma ei oleks suutnud end pool seitse üles ajada. Ärkamine ei olnud just eriti kerge...tõesti. Õnneks jõudsin õigeks ajaks bussijaama, pehmele toolile istuma vajudes võtsin Tartuskäigu kokku sõnaga "hindamatu".

Kui poole sõidu peal unised silmad avasin, paistis bussiaknast päike.

Ja nüüd, kodus olles hakkan ma mõtlema. Kuidas mul ikka on vedanud, et olen leidnud endale sellised head inimesed...

Ma võin olla vahel rumal ja tüütu.
Aga kas te armastaksite mind sellegipoolest?


Mina teid armastan. Kogu südamest.



Samad sõnad, sama viis, sama tõrksad tähed
Sama lihtsalt nagu siis, mis hingest tuleb, hinge läheb...

Läheb.