Lay yourself now down to sleep, in my dreams you're mine to keep.
Tuesday, December 18, 2007 by Mirju
Unenägudest kirjutan ma sellepärast, et hästi tore on, kui ma midagi neist mäletan ja nad veel lahedad ka olid.
Sestap järgneb nüüd eilse unenäo kirjeldus :P
Oli mingi fantasy-action-adventure stiilis unenägu. Mind häirib, et ma selle algust ei mäleta, sest see oli kindlasti huvitav. Ähmaselt meenub, et vist oli tegemist mingi labürindi-tüüpi ehitisega, kust pidi välja saama. Seal oli hästi palju koridore ja ruume ning nendest joosti läbi.
Igatahes...unenäos oli kaks nö. "poolt" (stiilis good party ja evil party), kes mõlemad püüdsid jõuda ühte väga tähtsasse ja lahedasse kohta. Mina kuulusin "heade" kampa, meie lõppeesmärk oli enne pahasid sinna jõuda ning...midagi teha. (Shin ütles selle peale, et dnd on minu vaese aju nii segi keeranud)
Maailm nägi välja "Kariibi mere piraatide" tegevuspaiga sarnane, oma sihtkohta pidime minema laevaga. Ja kogu aeg oli hirm, et meile jõutakse järele ja püütakse meid kinni. Korraga aga algas kohutav torm ning me ei saanud enam merele jääda, vaid pidime ühe väikse sadamalinna kõrtsis varju otsima, laeva ankrusse jättes. Läksimegi siis võõrastemajja, seadsime end seal sisse (meid oli üpris mitu, umbes 10 inimest) ja valmistusime magama minema. Äkki aga juhtus keegi kogemata aknast välja vaatama ning märkas sadamasse randuvat "teise poole" laeva. Teadsime kohe, et nad tulevad samasse võõrastemajja ööbima, sest see oli läheduses ainuke majutuspaik. Hetkeks puhkes paanika, teadsime, et peame kiirelt tegutsema, muidu on kõik läbi. Olime sunnitud oma olukorda ka kõrtsipidajatele seletama ning nood olid ootamatult abivalmis meid hädast päästma. Võõrustajad pakkusid, et me peaks end ruttu maskeerima. Väiksemad meist riietati tänavalasteks, ülejäänud aga muudeti kõrtsipidaja poolt kassipoegadeks. Mul oli seljas pikad lohvakad püksid, määrdunud jakk ja kampsun ning peas suur müts. Kahmasin veel leeasemelt veidike tuhka ja määrisin näole, sättisin end ühe tünni otsa istuma ning hetk hiljem lendas kõrtsiuks lahti ja evil party marssis sisse.
Nad nägid välja nagu kamp suuri ohtlikke piraate/seiklejaid, nende pealik meenutas oma suure juuksepahmaka ja hamebega muistset viikingiisandat. Mäletan, et pärast sisseastumist vaatas pealik otse mulle otsa, mina vaatasin süütult vastu ja kõlgutasin tünni otsas jalgu. Silmanurgast nägin, et ülejäänud kassipoegadele oli suur korv põrandale pandud ning üks, helelillat värvi karvakera paterdas minu poole ning jäi küsiva näoga tumedatele puust põrandalaudadele istuma. Heitsin talle lühikese pilgu, kuid siis pöördusin taas ükskõikse ilmega pahade pealiku poole.
Natukese aja pärast jättis mees oma jõllitamise ning teatas, et neil on öömaja vaja.
Sellest hetkest läks asi natuke segaseks. Mäletan, et juhtus veel midagi, aga järgmine, mida täpsemalt teadsin, oli fakt, et ma olin kuidagi end teise poole laevale smuugeldanud. Taas möllas kohutav torm, kuidagi suutsin ma end tekile vedada ning nägin eemalt suurt veetornaadot, mis ulatus merepinnast kuni taevani, pilved olid sünkjasmustad ning lained käisid üle laevateki serva. Millalgi sõitis laev kuidagi sellele veetornaadole sisse või riivas seda, igatahes paisati laev suure jõuga tükkideks. Mäletan, et leidsin end korraga veest ja üritasin pinnale ujuda. Sinna jõudnud, märkasin eemal vees evil party meeskonnaliikmeid ulpimas. Siis aga nägin endast paar meetrit eemal ühte noormeest. Olin teda varem ka kõrtsis näinud, kuid tema paistis oma kaaslastest kardinaaselt erinevat. Ta polnud suure mäe taolise kehaehitusega ning mitte ka nii pikk kui pealik. Mulle meenus, et ta oli olnud kogu aja teistega võrreldes ebatavaliselt vaikne ja rahulik, pidevalt ringi vaadates ja olukorda analüüsides. Tema silmades peegeldus tavatu tarkus ning mõtlesin, mida keegi selline "nende" juures teeb ning et temaga ei tahaks küll võitluses vastamisi sattuda. Temast õhkus...vaikivat ohtlikkust. Ootel olekut, jälgija-rolli.
Kui teda keset laineid märkasin, oli ta samuti täitsa rahulik, imelikul kombel ei vajunud ta üldse vee alla...näis, nagu ta lihtsalt seisaks keset merd, toetudes mingile veealusele pinnale.
Siis tõusis meie ümber tugev tuul ja nägin, kuidas veetornaado ähvardava kiirusega lähemale liikus. Püüdsin end elu eest veepinnal hoida, samal ajal hämmastusega veidrat noormeest vaadates.
Kui veesammas juba peaaegu meieni oli jõudnud, tõstis ta järsku käe ja hüüdis (tema hääl kõlas ehmatavalt selgelt ja valjult üle tormimüha): "Prints Caspiani nimel, ma käsin sul kaduda!"
Tegelikult ütles ta pärast seda veel paar eepilist lauset, mida ma kahjuks ei mäleta. (Ma olen kindel, et nimi Caspian pärines hetkest, kui ma nägin kinos reklaami Narnia teisele filmile "Prints Caspian")
Nende sõnade peale hajuski tornaado hetkega, hall meri lainetas ainult kergelt, muidu näis, nagu poleks suurt tormi olnudki...
Unenäo identifitseeritava osa lõpp.
Ja nüüd peaks ma hakkama tegelikult homseks jaapani keele tööks kordama....tõsiselt.
Watashi-tachi wa ashita ooki tesuto ga arimasu.
Meil tuleb juba Potter Puppet Pals'ide "The Mysterious Ticking Noise"i taasesitamine päris hästi välja. Täna jõudsime juba Harry-osani...enne, kui naerma hakkasime. XD
Ahjaa...see prints Caspian:
Sestap järgneb nüüd eilse unenäo kirjeldus :P
Oli mingi fantasy-action-adventure stiilis unenägu. Mind häirib, et ma selle algust ei mäleta, sest see oli kindlasti huvitav. Ähmaselt meenub, et vist oli tegemist mingi labürindi-tüüpi ehitisega, kust pidi välja saama. Seal oli hästi palju koridore ja ruume ning nendest joosti läbi.
Igatahes...unenäos oli kaks nö. "poolt" (stiilis good party ja evil party), kes mõlemad püüdsid jõuda ühte väga tähtsasse ja lahedasse kohta. Mina kuulusin "heade" kampa, meie lõppeesmärk oli enne pahasid sinna jõuda ning...midagi teha. (Shin ütles selle peale, et dnd on minu vaese aju nii segi keeranud)
Maailm nägi välja "Kariibi mere piraatide" tegevuspaiga sarnane, oma sihtkohta pidime minema laevaga. Ja kogu aeg oli hirm, et meile jõutakse järele ja püütakse meid kinni. Korraga aga algas kohutav torm ning me ei saanud enam merele jääda, vaid pidime ühe väikse sadamalinna kõrtsis varju otsima, laeva ankrusse jättes. Läksimegi siis võõrastemajja, seadsime end seal sisse (meid oli üpris mitu, umbes 10 inimest) ja valmistusime magama minema. Äkki aga juhtus keegi kogemata aknast välja vaatama ning märkas sadamasse randuvat "teise poole" laeva. Teadsime kohe, et nad tulevad samasse võõrastemajja ööbima, sest see oli läheduses ainuke majutuspaik. Hetkeks puhkes paanika, teadsime, et peame kiirelt tegutsema, muidu on kõik läbi. Olime sunnitud oma olukorda ka kõrtsipidajatele seletama ning nood olid ootamatult abivalmis meid hädast päästma. Võõrustajad pakkusid, et me peaks end ruttu maskeerima. Väiksemad meist riietati tänavalasteks, ülejäänud aga muudeti kõrtsipidaja poolt kassipoegadeks. Mul oli seljas pikad lohvakad püksid, määrdunud jakk ja kampsun ning peas suur müts. Kahmasin veel leeasemelt veidike tuhka ja määrisin näole, sättisin end ühe tünni otsa istuma ning hetk hiljem lendas kõrtsiuks lahti ja evil party marssis sisse.
Nad nägid välja nagu kamp suuri ohtlikke piraate/seiklejaid, nende pealik meenutas oma suure juuksepahmaka ja hamebega muistset viikingiisandat. Mäletan, et pärast sisseastumist vaatas pealik otse mulle otsa, mina vaatasin süütult vastu ja kõlgutasin tünni otsas jalgu. Silmanurgast nägin, et ülejäänud kassipoegadele oli suur korv põrandale pandud ning üks, helelillat värvi karvakera paterdas minu poole ning jäi küsiva näoga tumedatele puust põrandalaudadele istuma. Heitsin talle lühikese pilgu, kuid siis pöördusin taas ükskõikse ilmega pahade pealiku poole.
Natukese aja pärast jättis mees oma jõllitamise ning teatas, et neil on öömaja vaja.
Sellest hetkest läks asi natuke segaseks. Mäletan, et juhtus veel midagi, aga järgmine, mida täpsemalt teadsin, oli fakt, et ma olin kuidagi end teise poole laevale smuugeldanud. Taas möllas kohutav torm, kuidagi suutsin ma end tekile vedada ning nägin eemalt suurt veetornaadot, mis ulatus merepinnast kuni taevani, pilved olid sünkjasmustad ning lained käisid üle laevateki serva. Millalgi sõitis laev kuidagi sellele veetornaadole sisse või riivas seda, igatahes paisati laev suure jõuga tükkideks. Mäletan, et leidsin end korraga veest ja üritasin pinnale ujuda. Sinna jõudnud, märkasin eemal vees evil party meeskonnaliikmeid ulpimas. Siis aga nägin endast paar meetrit eemal ühte noormeest. Olin teda varem ka kõrtsis näinud, kuid tema paistis oma kaaslastest kardinaaselt erinevat. Ta polnud suure mäe taolise kehaehitusega ning mitte ka nii pikk kui pealik. Mulle meenus, et ta oli olnud kogu aja teistega võrreldes ebatavaliselt vaikne ja rahulik, pidevalt ringi vaadates ja olukorda analüüsides. Tema silmades peegeldus tavatu tarkus ning mõtlesin, mida keegi selline "nende" juures teeb ning et temaga ei tahaks küll võitluses vastamisi sattuda. Temast õhkus...vaikivat ohtlikkust. Ootel olekut, jälgija-rolli.
Kui teda keset laineid märkasin, oli ta samuti täitsa rahulik, imelikul kombel ei vajunud ta üldse vee alla...näis, nagu ta lihtsalt seisaks keset merd, toetudes mingile veealusele pinnale.
Siis tõusis meie ümber tugev tuul ja nägin, kuidas veetornaado ähvardava kiirusega lähemale liikus. Püüdsin end elu eest veepinnal hoida, samal ajal hämmastusega veidrat noormeest vaadates.
Kui veesammas juba peaaegu meieni oli jõudnud, tõstis ta järsku käe ja hüüdis (tema hääl kõlas ehmatavalt selgelt ja valjult üle tormimüha): "Prints Caspiani nimel, ma käsin sul kaduda!"
Tegelikult ütles ta pärast seda veel paar eepilist lauset, mida ma kahjuks ei mäleta. (Ma olen kindel, et nimi Caspian pärines hetkest, kui ma nägin kinos reklaami Narnia teisele filmile "Prints Caspian")
Nende sõnade peale hajuski tornaado hetkega, hall meri lainetas ainult kergelt, muidu näis, nagu poleks suurt tormi olnudki...
Unenäo identifitseeritava osa lõpp.
Ja nüüd peaks ma hakkama tegelikult homseks jaapani keele tööks kordama....tõsiselt.
Watashi-tachi wa ashita ooki tesuto ga arimasu.
Meil tuleb juba Potter Puppet Pals'ide "The Mysterious Ticking Noise"i taasesitamine päris hästi välja. Täna jõudsime juba Harry-osani...enne, kui naerma hakkasime. XD
Ahjaa...see prints Caspian:
*dun-dun-dun*
Ma ei taha eksameid.
