Teisel pool mind

Jah, järjekordsed unenäod. Niiet Geku ja Shin, võite lugemata jätta. (Kuigi need pole eriti pikad.)

11.-12.aprill

Mingi väga huvitav teispoolsusekujutlus. Ma surin, ei mäleta, kas keegi sõitis mulle otsa või oli muu liiklusõnnetus, igatahes lahkusin elust. Aga ma tahtsin kohutavalt tagasi minna ja teadsin, et mingi võimalus teatud aja jooksul tekib, selleks pidin ma aga "taeva-poole" või "üleval oleva poole" teispoolsusesse sattuma. Kuidagi ma nihverdasin end mingile transpordile, mis ülespoole läks.
Eksistents ülemisel tasandil oli aga üpris veider, sisaldades paneelmajade moodi elamuid, igal pool oli kerge piimjas hajus valgus. Muidu kulges kõik samamoodi nagu maa peal. Elasin koos teistega, kes sinna olid sattunud, mõned juba kaua aega tagasi, mõned alles hiljuti. Kõik teadsid, et mingi aja tagant avaneb võimalus kuidagi elavate juurde tagasi minna, aga suurem osa ei soovinud seda teha, sest oli uue "eluga" rahul. Millalgi suutsin mina end tagasisaamise nimel mingitesse intriigidesse mässida.
Kahju,et ma rohkem ei mäleta, sest kogu unenägu oli ülimalt huvitav.

12.-13.aprill

Alguses tundus, et olime klassiekskursioonil (minu TIK-i klassiga). Meid viidi kuskile majja, mille taga oli suur-suur ala, väga ilusa maastikuga (rohelised niidud, künkad, veesilm kuskil jne) ja eemalt paistis ka üks talu. Hiljem selgus, et selles kohas hakati tegema mingit uut ulmefilmi (stiilis Star wars) ja meie pidime kaasa aitama. Äkki ilmusid sinna ka mu koorikaaslased ja hoone, kus viibisime, näis mingi vene kultuurimajana. Filmi dekoratsioone seati küngastele ja igale poole mujale üles.
Mingil hetkel läksime Saalega koos künkast alla sellest teisest talust vetsu otsima ja leidsimegi ühe ilusa välimajakese, südamega ukse peal. Tagasi läksime teist teed, üle ühe teise suure künka, millel oli hiiglaslik valgest puidust kiikhobuse makett, mis edasi-tagasi kõikus. See tegi meile kohutavalt nalja ning meil oli naerdes ronimisega suuri raskusi. Kui üles jõudsime, märkasime maja eest tulevat "rongkäiku", mis seisnes selles, et minu klassi poisid ajasid mingeid loomi, vist lambaid, mäest alla (kuskile karjamaale/aedikusse?) ja marssisid ise 4stes rivides nende järel. Seda oli veel naljakam vaadata kui kiikhobust.
Igatahes pidime millalgi hakkama sealt ära minema. Miskipärast teadsin, et oleme Moskvast veidike kaugemal, kuigi Moskva ise asus umbes Peterburi koha peal. Kõik teised olid juba oma asjad majast ära toonud, kuid mina veel mitte. Sees eksisin ära, sest pidevalt sattusin mingite väikeste laste tantsutundidesse, kes snegurotškaid mängisid. Lõpuks ei leidnudki ma õiget kohta üles.

Unenägu muutus.

Nüüd olin ise mingi ulmefilmi sees (mis nägi tõepoolest välja nagu Star Wars) ja juhtisin mingit mündikujulist (ja -suurust?) väikest kosmoselaeva ning mulle oli ülesandeks antud mitte lasta end kinni püüda mingil suurel robot-mechal. Eks ma siis tiirutasin mingis kosmosejaamas ringi ja siksakitasin jälitajal kogu aeg eest ära.

Sidrun.